Kohtla-Järve jookseb maksumaksjatest tühjaks

Kohtla-Järvele plaanitava suurejoonelise spordikeskuse papist makett oli juba 2006. aastal tollase volikogu esimehe Valeri Korbi laual. Karta on, et see võibki papist unistuseks jääda, sest nüüdseks on selle projekteerimise plaan lükatud 2018. aastasse. Kui maksumaksjate arv jätkab senise tempoga kahanemist, muutub sellise spordikeskuse ehitamise mõttekus aga sootuks küsitavaks. Foto: Peeter Lilleväli

Maksumaksjate jätkuv lahkumine Kohtla-Järvelt hakkab lähiaastatel üha tugevamini pärssima ka linna investeerimisvõimekust.

Linnavolikogu kinnitatud eelseisva nelja aasta finantsstrateegias nimetatakse suurimaks riskiteguriks  tööinimeste lahkumisega kaasnevat maksulaekumiste vähenemise ohtu.

Kohtla-Järve abilinnapea Ljudmila Jantšenko ütles, et selle aasta 7 kuuga on töövõimelise elanikkonna hulk Kohtla-Järvel vähenenud 700 inimese võrra. Neist 200 inimesest on saanud pensionärid, 500 inimest aga on tõenäoliselt läinud mujale tööd otsima.

Kui veel kolm aastat tagasi oli linnas elanikke 41 000, siis praegu on neid jäänud 37 000. Nendegi seas on töövõimeliste inimeste osakaal vähenenud 67 protsendilt 65 protsendile.

Hõredam sõiduplaan ja vähem lasteaiarühmi

"Põhinäitaja, mida me peame järgmiseks neljaks aastaks planeerima, on just nimelt füüsilistelt isikutelt laekuv tulumaks," rääkis Jantšenko. "Ja igaks järgnevaks neljaks aastaks on planeeritud selle kasv 5,2 protsenti."

Praegu, st käesoleva aasta 8 kuuga, on tulumaksu kasv olnud möödunud aastaga võrreldes 4,86 protsenti. 

"Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on majanduskasv järgmisel neljal aastal 1,5 protsenti ja palgakasv 6 protsenti, seetõttu me loodame, et saavutame tulumaksu laekumise planeeritud kasvu," märkis Jantšenko. "Ent kui maksumaksjate hulk kõvasti väheneb, siis peame muidugi vähendama nii eelarve kuluosa kui investeeringuid. Seda on võimalik teha näiteks, vähendades mitmesuguste teenuste osutamist, kuna nende järele pole enam nii suurt nõudlust, kui elanike arv kõvasti väheneb. Muu hulgas võib rääkida muudatustest ühissõidukite sõiduplaanides ja lasteaiarühmade ühendamisest."

Spordikeskust lähitulevikus ei tule

Järgmise nelja aasta investeeringute kavas on mitu projekti. 2015. aastal jätkab linn alustatut − kultuurimaja ja pargiala renoveerimist. Samuti on plaanitud raha Oru soojustorustike ja Järve gümnaasiumi staadioni renoveerimiseks.

"Meie osa staadioni renoveerimisel on ligikaudu 50 000 eurot, ЕАSist saame 567 000 eurot," täpsustas Ljudmila Jantšenko. "Ka muude projektide tarvis − põhiliselt teed ja koolid − on meie strateegias planeeritud 70 000 eurot."

Järgnevatel aastatel on põhilised investeeringud seotud uue regionaalarengu fondiga, millest viis Ida-Virumaa omavalitsust võivad raha küsida. Ljudmila Jantšenko sõnul tahab Kohtla-Järve saada aastatel 2016-2017 vähemalt 6 miljonit eurot ning linna osa moodustab 1 200 000 eurot. See raha läheb pargiala edasisele renoveerimisele, muu hulgas Spordi tänavas asuva staadioni korrastamisele.

Aastail 2017-2018 on kavas tänu Euroopa fondide toetusele kulutada 6 miljonit eurot rattateede ehitamisele, linna osa selles oleks 1 200 000 eurot. "Arengukavasse oli varem sisse kirjutatud tänavavalgustuse probleemide lahendamine, kuid sellele projektile me fondidest toetust ei saanud ja nüüd plaanime seda teha 2016. aastal, meie osa selles moodustab 300 000 eurot," selgitas Jantšenko.

2018. aastal plaanib linn kulutada 700 000 eurot Järve linnaossa tervise- ja spordikeskuse projekteerimisele. Keskuse ehitamist on linnavõimud plaaninud juba ligemale kümme aastat. "Kahjuks pole avanenud fondidest võimalik sellise objekti tarvis raha saada, seetõttu lükkasime selle edasi, kuid me pole sellest kavast lõplikult loobunud ning loodame, et 2018. aastal võivad tekkida mingid uued fondid," selgitas ta.

Mis puudutab laenukoormust, siis see on praegu Kohtla-Järvel üsna suur ning jääb selliseks järgnevaks neljaks aastaks − 59,6 protsenti eelarve mahust ja seadusega lubatud 60 protsenti.