Eesti suurim kitsefarm areneb maailma suurimaks

Kvaliteetse piima üks eeldus on, et kitsed saavad õues jalutada. Foto: Matti Kämärä

Järgmisel kevadel algab Illuka vallas suure kitsefarmi ehitus: kava kohaselt lisandub iga aastaga kahele tuhandele loomale mõeldud laut ning viie aasta pärast mahutab farm kümme tuhat kitse, lisaks rajatakse lähikonda ka juustutööstus. 

Kaks ja pool aastat tagasi Konjus Eesti suurima ja moodsaima kitsefarmi avanud Konju mõisa talu peremees Martin Repinski on algusest saati suurelt mõelnud. Tollane 150pealine kari kasvas juba esimese aastaga kaks korda suuremaks ja ühtlasi Eestis suurimaks. Praegu on talus kitsi 450 ja neid sünnib iga päev juurde.

Mullu kevadel poetas Repinski tulevikuplaanidest rääkides mõtte, et tema kitsefarm võiks kasvada maailma suurimaks. Nüüd on see mõte sedapalju edasi arenenud, et tuleval kevadel lähevad Illuka vallas ehitustööd lahti ning viie aastaga kasvab uus kitsefarm tõepoolest maailma suurimaks.

10 000 kitse ja juustuvabrik

"Eesmärk on kümme tuhat kitse," ütleb Martin Repinski. "Ehitame igal aastal ühe kahe tuhande kohalise lauda, kokku viis hoonet, lisaks noorkarjalaut. Hooned paiknevad ringikujuliselt, keskele tuleb lüpsiplats. Seda hakkame ehitama koos esimese laudaga. Alguses väikse, aga laiendamise võimalusega, nii et kui järgmine laut valmis saab, suureneb ka lüpsiplats."

Maailmas palju ringi liikunud ja arvukalt kitsefarme külastanud mees teab, et kusagil mujal sellist projekti ei ole.

"Võib nii öelda küll, et mõtlesin selle ise välja," nendib ta.

Praegu on maailma suurim kitsekasvataja üks Hollandi ettevõte, millel on eri kohtades asuvates farmides kokku kuus tuhat kitse.

Kui Konju mõisa talu uus farm viie aasta pärast valmis saab, jäävad hollandlased sellele kõvasti alla.

Arvestatava juustutööstuse ehitab Repinski Illuka valda ka. Mitte vahetult farmi kõrvale, vaid kaugemale, nii et piima tuleb sinna autoga vedada. Seegi tööstus kasvab vastavalt uute lautade lisandumisele väiksest suuremaks.

Riske tuleb maandada

"Suures farmis hakkavad asjad teistmoodi käima kui meie praeguses Konju farmis. Tuleb kinnine tootmine, mingeid ekskursioone me sinna ei luba - nii suure karja puhul on riskid liiga suured," viitab Martin Repinski näiteks võimalikele haigustele, mida võõrad inimesed kogemata kaasa võivad tuua.

"Mida suurem tootmine, seda madalam on piima hind. Kui tahame Euroopa turule minna, on oluline, et omahind oleks võimalikult madal. Loomulikult tähendab suurem tootmine ka kõrgemaid riske ja eeldab väga kõva müügitööd."

Repinski räägib ühe piimatööstuse pakkumisest Konju mõisa talult iga nädal kolm tonni kitsepiima osta.

"Selline kogus on meil olemas küll, aga meie seisukoht on, et kogu ring peab olema meie käes: ise toodame, ise reguleerime hinna."

Kitsede tervisega seotud riske tahab Martin Repinski maandada sel moel, et võtab farmi ametisse päris oma loomaarsti. Kuna kitsekasvatus pole Eestis kuigivõrd levinud, pole loomaarstid selle valdkonnaga kuigi hästi kursis. Asjaliku spetsialisti leidmiseks kavatseb Repinski leida maaülikoolist veterinaariatudengi, kes asjast huvituks ja kitsedega seonduva endale õpingute ajal hästi selgeks teeks, et siis lõpetamise järel kitsefarmi tööle tulla.

50 uut töökohta

"Kvaliteetne piim tuleb neilt loomadelt, kes elavad looduslähedast elu," kinnitab Repinski, et ka suures farmis ei jää kitsed kindlasti ainult laudaelanikeks, vaid peavad iga päev õues jalutada saama. "Tahame neile luua võimalikult looduslikud tingimused; tootmine ja toodang jäävad mahedaks ka uues farmis."

Üks olulisemaid eeldusi selleks on hea kvaliteediga silo ja hein. Kvaliteedis saab kindel olla üksnes siis, kui sööta ise toota. Tänavu näiteks investeeris Konju mõisa talu silotehnikasse 120 000 eurot.

"Praegu on meil kasutuses 750 hektarit maad, enamasti rendimaad. Uue farmi jaoks on kindlasti maad juurde vaja, sest sööda tahame ka tulevikus ise toota."

Konju mõisa talus töötab 14 inimest.

Kui uus farm koos juustutööstusega päris valmis saab, jagub seal töökohti poolesajale inimesele.