Biokütusel töötav katlamaja tekitab Kiviõlis vastasleere

Kiviõli Soojuse katlamaja nõuab investeeringuid. Üheks lahenduseks võiks olla linna soojusettevõtte katla ümberehitamine biokütusele. Foto: Peeter Lilleväli

Kiviõli volikogus on uue katlamaja ehitamine jaganud saadikud kahte leeri: ühed peavad biokütusel töötava katlamaja ehitamist oluliseks ning nõuavad selle hanke väljakuulutamist veel sellel aastal ning teised on seda meelt, et kuni keemiatööstus suudab linna soojusega varustada, pole uue katlamaja ehitamisel mõtet.

Kiviõli volikogu hakkab sellel nädalal arutama nelja volikogu liikme esitatud eelnõu, mille vastuvõtmise korral kuulutataks veel sellel aastal välja hange biokütusel töötava katlamaja ehitamiseks. Eelnõu kohaselt peaks konkursiga leitama investor, kes ehitab 3-7megavatise katlamaja ning hakkab tootma soojust, mille Kiviõli Soojus omakorda ära ostab.

Tuleb leida alternatiive

Ühe eelnõu algataja, IRLi liikme Risto Lindebergi sõnul on põhjus, miks nad peavad teema arutamist volikogus oluliseks, see, et ettevalmistus biokütusel töötava katlamaja ehitamiseks on tehtud, soojusettevõttel on koos isegi hankedokumentide pakett. "Kui oleme midagi alustanud, siis tuleks see ka lõpule viia. Vähemalt oleks selge, kas huvilisi üldse on," ütles ta.

Plaani kohaselt ehitaks erainvestor katlamaja, kust AS Kiviõli Soojus ostaks odavamat kütet kui seda suudetakse ise gaasiga toota. Heaks näiteks on Lindebergi sõnul selles Rakvere, kes 40 protsenti soojusest ostab väljast ja 60 toodab kohapeal ning kõik laabub kenasti. Ka Kiviõli ostab praegu suure osa soojusest väljast, kuid Kiviõli Keemiatööstusega pole suudetud sõlmida pikaajalist lepingut, mistõttu jääb oht, et ühel hetkel keerab tehas oma soojakraanid kinni ja soojuse hind teeb kiire tõusu.

"Kui räägitakse sellest, et nii tekitatakse olukord, kus Kiviõli Soojus on vahendaja, kes peab tasuma soojuse eest sada protsenti, samal ajal kui inimestelt laekub vähem raha, siis praegu on ju olukord sama − nii gaasi kui ka Kivõli Keemiatööstuse toodetud soojuse eest tuleb maksta sada protsenti," ütles Lindeberg.

Volikogu on soojusega seotud teemasid arutanud kahel viimasel istungil, kuid kordagi pole esinejate seas olnud ettevõtte nõukogu juhti Nikolai Dmitrijevi. "Ainuüksi eri variantide kaalumiseks oleks oluline, et tekiks korralik diskussioon, aga kahjuks seda ei teki, sest ettevõtte esindajad lihtsalt ei tule kohale," oli saadik pahane.

Vajab kaalumist

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev ei näe põhjust, miks peaks biokütusel katlamaja ehitamise ning hanke väljakuulutamisega kiirustama nüüd, kus Kiviõli Keemiatööstus on teinud pikaajalisi plaane, mille kohaselt jääksoojuse hulk, mida linnale müüa, kasvab. "Selge on see, et jääksoojus on biokütusest odavam ja selle kasutamine lõppkokkuvõttes ka keskkonnasõbralikum," ütles ta.

Biokütusel töötava katlamaja ehitamise plaan pole linnapea sõnul kadunud kuhugi, lihtsalt nii suurte otsuste tegemisel, mis mõjutavad kõikide linnaelanike rahakotti, tuleb teha väga läbimõeldud ja kaalukaid otsuseid. "Arvestama peab kõikvõimalike asjadega. Sealhulgas sellega, et tarbijate hulk linnas väheneb ning tänu majade soojustamisele väheneb ka korterelamute soojusvajadus."

Kuna Kiviõli Soojuse kolm katelt on amortiseerunud ning vajavad remonti, tuleb kaaluda ka võimalust ettevõtte katelde ümberehitamiseks alternatiivsele kütusele. "Kui rääkida hinnariskide maandamisest, siis see teeks seda kõige paremini − vajaduse korral saaks kasutada nii gaasi kui alternatiivset kütust sõltuvalt sellest, millel on soodsam hind, ning kaoks võimalus, kus Kiviõli Soojusel on kohustus biokütusel katlamaja soojus ära osta ka siis, kui see lahendus pole hinnalt kõige soodsam," ütles Dmitrijev.