Peeri küla põllul varises sisse vana kaeveõõs

"Kui sügisesed sajud algavad, uhub vihm augu servi ja see hakkab vähehaaval laienema," teab Aleksei Murašin varasematest kogemustest. Foto: Peeter Lilleväli

Möödunud nädalal varises Kohtla vallas Peeri külas Järve Tootjate Osaühingu põllul traktorirataste all sisse vana Käva kaevanduse kaeveõõs; traktorist ja traktor pääsesid vigastusteta.

"Meie põldudel on igal aastal mõni varing," rääkis Järve Tootjate Osaühingu tootmisjuht Aleksei Murašin, et traktoristid, autojuhid ja muud masinamehed on harjunud vanade kaevanduste kohal ettevaatlikult sõitma. "Seekord sõitis traktor küll rattaga auku, ent mingit kahju sellest masinale ega mehele ei sündinud," ütles ta.

Mõnel varasemal korral, kui nõndaviisi maasse auk on tekkinud, on appi tulnud Eesti Energia Kaevandused, kes on augu oma kulu ja kirjadega täitnud. Seadus põlevkiviettevõtet selleks ei kohusta - kui kaevanduse sulgemisest on möödunud enam kui kümme aastat, vastutab kaevandamise tagajärjel tekkivate probleemide eest riik.

Tegelikkuses tähendab see, et niisugused probleemid on jäetud maaomaniku või kohaliku omavalitsuse kanda.

Vastutus maaomaniku õlule

Põllumajandusettevõte teavitas juhtunust keskkonnainspektsiooni ja vallavalitsust. Keskkonnainspektorid käisid kohal, mõõtsid augu laiuseks poolteist meetrit, tõmbasid sellele punase ringi ümber ja saatsid ettevõttele kirjaliku kinnituse, et seesugune auk seal tõepoolest on.

Vallavalitsus võttis nõuks keskkonnaametilt küsida, kes ja kuidas peaks auguga edasi toimetama.

"Saagi koristamise käigus varises tehnika all maapind, mille tulemusel laiub nüüd põllul ohtlik sügavik. Maaüksus asub suletud kaevanduse Käva 2 altkaevandatud alal, mis töötas aastatel 1924-1973. Tegemist on ilmselt suletud kaevanduse kaeveõõne/šurfi ebakorrektse tamponeerimise tulemusel tekkinud varinguga. Samal põllul ja ka teistel kõlvikutel on avastatud veelgi varinguid. Ühistu palub abi nimetatud varingute ohutuks muutmiseks, et ära hoida ohtu põllumajandustöölistele, kariloomadele ja ka ümbruskonna elanikele," kirjutas vallavalitsuse keskkonnanõunik Margit Juuse, küsides, millised võimalused on selle probleemi kõrvaldamiseks riigilt toetust saada ning millised on ameti soovitused varinguala täitmiseks.

Keskkonnaameti maavarade peaspetsialist Tiit Kaasik ütles, et esimese asjana on sellised varingud maaomaniku probleem.

"Võimalik on keskkonnainvesteeringute keskusest toetust taotleda, ent seda ainult siis, kui on tegemist riigi maaga. Kõnealusel juhul see nii ongi, sest riik on selle maa tootjale rendile andnud."

Toetuse küsimine tähendab, et kõigepealt tuleb teha keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) projekt ja tõenäoliselt tellida ka geoloogiline uuring, seejärel oodata taotlusvooru avanemist, esitada taotlus ja jälle oodata, kuni otsus tehakse.

Just niimoodi toimib praegu keskkonnaamet ise, kes Käva kandis riigi maal mullu toimunud varingu tagajärjel tekkinud ohtliku augu kõrvaldamisega on praegu alles uuringute ja projekti koostamise etapis. Tegelike tööde jaoks tuleb rahataotlus KIKile alles esitada.

Ajaga auk laieneb

"Meie ise seda auku täitma ei hakka," ütles Aleksei Murašin. "Esiteks pole see meie kui põllumajandustootja ülesanne, teiseks pole meil selle jaoks raha - täitmiseks kulub kindlasti üle saja kantmeetri aherainet pluss tehnika pluss tööjõud. Pealegi pole meil kaarti, kus vanad kaevanduskäigud märgitud oleksid, nii et täislastis kallurit selle augu juurde sõitma ei julgekski saata."

Murašini seisukoht on, et selliste probleemide lahendamine peab olema riigi ülesanne.

"Me oleme leppinud sellega, et kaevandused Ida-Virumaal olid, on ja jäävad; oleme harjunud arvestama, et kaevandatud aladel tuleb tegutseda ettevaatlikult. Aga kui midagi kaevandamisest tulenevalt juhtub, siis ei tohi riigi roll piirduda sellega, et ametnik tuleb kohale ja fikseerib olukorra - tema asi peab olema ka lahendus leida."

Tiit Kaasiku sõnul toetuse saamiseks ühtegi kiiret võimalust ei ole. "Võib-olla oleks võimalik luua sellisteks olukordadeks mingi eraldi fond, aga see eeldaks põhjalikku olukorra analüüsi," pakkus ta, et siitkandi kohalikud omavalitsused võiksid keskkonnaministeeriumile sellekohase ettepaneku teha.

Kogu Eestit elektriga varustava Ida-Virumaa järjekordne keskkonnamure on taas kord kohalike omavalitsuste kaela veeretatud.

Järve Tootjate Osaühing tähistab järjekordse augu pika vaiaga, et põllul töötavad masinamehed teaksid sealt eemale hoida - rohkemat pole ettevõtte võimuses.

"Kogemused näitavad, et sellised augud laienevad," ennustab Murašin, et mõne aja pärast ulatub sellegi augu läbimõõt viie meetri kanti.

Ja kuna lähikonnas asuvad aiandusühistud, võib üsna kindel olla, et auku hakatakse prügi tassima ning ajapikku imbub sealt mõndagi põhjavette.