Energeetikud otsivad kasutust miljonitele tonnidele põlevkivituhale

Narva vanimal tuhaväljal tegutseb tuulepark, kuid endiselt lasub piiriäärsetel aladel tohutul hulgal kasutuseta tuhka, mille kogused kasvavad iga tunniga. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Põlevkivituhk on praegu veel vähe uuritud ja formaalselt ohtlik toore, kuid selle mahud on ahvatlevalt suured: ligi pool kaevandatavast põlevkivist ladestub pärast põletamist tuhaväljadel.

Eesti Energia õli- ja energiatootmisega tegelevad ettevõtted tarbivad aastas ligikaudu 15 miljonit tonni põlevkivi, sellest 45 protsenti jääb maha tuha näol. Narva ja selle naabruses asuva Vaivara valla tohutud alad on kaetud tuhaväljadega, mis on tekkinud sinna juba rohkem kui poole sajandi jooksul ning jätkavad iga päevaga kasvamist.

Tuhka uuritakse

Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas rääkis, et tuhaga viiakse läbi mitmesuguseid katsetusi. Seejuures tuhka üksi ei saa kasutada, vaid ainult koos teiste elementidega mõnes teises tootes.

"Tuhal on samasugused omadused nagu halval, ebakvaliteetsel tsemendil," iseloomustas Aas lühidalt pärast põlevkivi põletamist tekkivat materjali.

Uuringute ja katsetustega ei tegele elektri (ja tuha) tootja ise, vaid seda teeb Eesti Energia Tehnoloogiatööstus. Sellest võtavad osa ka asjast huvitatud maanteeamet ja ehitusfirma Nordecon. Oma huvi on ka partneritel Skandinaavias: oletatakse, et tuha kasutuselevõtt muudab odavamaks sadamate territooriumide laiendamise mere suunas.

Üks idee on kaevandusalade rekultiveerimine. Seda praktiseeritakse maailmas söekaevanduste ja elektrijaamade puhul.

Eraldi suund on teede ehitus. Aas loodab, et Narva elektrijaamade tuhka saab tulevikus kasutada Rail Balticu raudtee ehitamisel, lähemas perspektiivis aga Tallinna-Tartu maantee rekonstrueerimisel.

Aas märkis ka seda, et esialgu on jutt ainult värskest tuhast − nii-öelda soojast, varem ladestamata tuhast.

Peetakse ohtlikuks jäätmeks

Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste märgib, et Eesti on üks väheseid riike, kus soojuselektrijaamades tekkiv tuhk juriidiliselt ohtlikuks jäätmeks liigitatakse. See tekitab bürokraatlikke tõkkeid tuha müüjale, kuid eelkõige selle ostjale. Ent näiteks Saksamaal, USAs, Hollandis, Hispaanias, Poolas ja Soomes käsitatakse tuhka hoopis väärtusliku toorainena.

"Samas kinnitavad REACH-uuringud, et meie tuhka võib toormena kasutada ja müüa ka väljaspool Eestit. Tuhk on vägagi mitmekülgne materjal, olles leidnud üle maailma kasutust nii tee-ehituses, tsemenditootmises, ehituses kui ka kaevandusalade rekultiveerimisel. Nendeks ja mujalgi kasutamiseks kõlbavad nii söe- kui põlevkivituhk," kirjutab Meriste Eesti Energia blogis.

Ta märkis ka seda, et tuhk kui jääde toob riigieelarvesse lisamaksutulu. Näiteks 2013. aastal maksis Eesti Energia tuha eest üle 16 miljoni euro saastetasu.

"Kuid tuha kasutusvõimaluste laiendamine võib anda kokkuvõttes lisaks ressursisäästlikkusele veelgi suurema majandusliku efekti," lisas ta.

Maailma suurima põlevkivituhka tootva ettevõtte juht Tõnu Aas leiab, et vaatamata võimalikele tehnoloogilistele läbimurretele, ei ole tuha edasine kasutus tema juhitavale ettevõttele äriliselt tulus. Tema sõnul vajab tuhk niikuinii eelnevalt mõningast töötlust.

"Põhimõtteliselt on kõik looduskaitsealased ettevõtmised kallid. Odavaid lahendusi ei ole," sõnas Aas.