Sillamäe sadama konteinerterminal sai valmis

Konteinerterminali võimsad kraanad pärinevad Helsingi sadamast. Foto: Peeter Lilleväli

Sillamäe sadamas on valminud ligikaudu 40 hektaril laiuv konteinerterminal. 

Kui Sillamäe sadam tegi teisipäeva pärastlõunal Äripäeva Ida-Virumaa konverentsil osalejatele bussiekskursiooni, anti valmivale konteinerterminalile viimast lihvi. Kõige silmanähtavam töö käis terminali asfalteerimisel.

40 hektarit merelt võidetud maad

Uues terminalis paikneb mõned aastad tagasi valminud Sillamäe veokite parkla järel  üks maakonna suuremaid asfaltplatse. Terminal asub ligikaudu 40 hektari suurusel alal, kus varem loksus merevesi. Üks sadama omanikke Tiit Vähi on toimunut nimetanud ka Eesti territooriumi suurendamiseks. Esialgu läheb asfaldi alla ligemale viiendik terminalist.

Helsingi sadamalt soetatud kraanad toodi pargastel Sillamäele juba mitmed aastad tagasi. Praegu käib nende seadistamine.

Eile käis terminali vastu võtmas Sillamäe linnavalitsuse komisjon ja päeva lõpuks said aktid ka allkirjad.

Tiit Vähi sõnul on konteinerterminal ehituslikult ja tehniliselt valmis. "Mastaap on väga suur. Sügavust on 15,5 meetrit, mis tähendab, et saame vastu võtta kõiki laevu, mis Taani väinadest läbi tulevad.  Kaijoon ulatub kilomeetrini. Järgmisel aastal ehitame ka raudteejaama ja vagunite laadimise võimaluse," kinnitas ta.

Kibedam töö algab kevadel

Terminalis on käinud juba ka mõned laevad, et teha proovilaadimisi. Ent kibedam töö peaks algama Vähi sõnul alates järgmisest kevadest.  "Üksikuid laevakesi tuleb siia lähikuudel veel. Aga ma usun, et terminal võtab tuurid üles  aprillist ja siis oleme valmis selleks, et meil tekib iga nädal paarisaja või kolmesaja konteineri jagu kaupu. Mõtlen siinkohal näiteks vedel- ja puisteväetisi, mis tulevad vagunitega siia ja laaditakse ümber konteineritesse. Sellele lisanduvad nii Venemaa eksport- kui  importkaubad," rääkis Vähi.

Kaupade saamiseks töötab Sillamäe sadam Tiit Vähi sõnul praegu väga tugevalt nii Euroopa kui Vene poolega. "Kellega konkreetselt, ütleme siis, kui lepingud on sõlmitud," lubas ta.

Ta tõdes, et sellise terminali ehitamine on kallis, kuid oluliselt lihtsam kui selle käikuvedamine. "See võtab aega. Aga me oleme siin Sillamäel kõik terminalid käiku vedanud ja mul pole mingit kahtlust, et konteinerterminal oleks erand," oli Vähi enesekindel.

Ta möönis, et praegused teravad suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on siinses sadamaäris kindlasti  takistuseks. "Aga üks korralik ettevõtja ei jää takistuste taha seisma. Ta mõtleb välja varuplaanid ja viib need ellu. Muidugi on sellised väljaütlemised, et Venemaad pole vaja ja transiiti pole vaja, kangesti kahjulikud Eesti ärile," märkis ta.

Kui palju uusi töökohti valminud terminalis tekib, sõltub sellest, kui kiiresti õnnestub kaubamahte kasvatada.  "Konteinerterminal on iseenesest selline, kus iga tonni kauba kohta on vaja rohkem tööjõudu kui naftaterminalis. Seal keerab operaator kraani lahti ja pump pumpab ning nafta voolab. Konteinereid tuleb tõsta, vahel nendes olevat kaupa ümber laadida. Konteineritega tuleb teha rohkem operatsioone," arutles Vähi.

Konteinerterminali opereeriva Vähi suurosalusega  AS SilSteve juhatuse liige Jaanus Paas rääkis suvel Põhjarannikule, et uue terminali valmimisel võetakse esialgu tööle 10-20 uut inimest.

Kui eelmisel aastal ulatus  Sillamäe sadama kaubamaht ligemale 7 miljoni tonnini, siis tänavu tuleb see näitaja Vähi sõnul poole miljoni tonni võrra suurem.