Narva juhid tutvusid linnaga läbi ratastooliinimeste pilgu
18. november 2014, 21:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt viisteist aastat kulus aega, enne kui viidi ellu idee panna Narva linnajuhid ratastooli, et nad tunnetaksid omal nahal, kui keeruline onratastooliinimestel avalikesse kohtadesse pääseda ja linnas ringi liikuda.
Narva tähtsad ametnikud sõitsid eile hommikul 40 minutit ratastoolidega mööda linna kõnni- ja jalgteid ning haljasalade muruplatse ja põikasid sisse ka iidsesse linnusesse.
Narva invaliidide ühingu EENAR juhatuse liige Ljubov Zvereva ütles, et idee säärane üritus korraldada tuli tal juba 1990. aastatel − pärast seda, kui ta oli tutvunud Rootsi kohalike omavalitsustega, kus säärane "lõimumine" on saanud ametnike tavapraktikaks. Narvas tegi Zvereva toonasele linnapeale Raivo Murdile ettepaneku iseseisvalt testida ühe pangakontori juures olevat ohtlikku pandust.
Füüsiliselt väga raske
Ratastoolis liikuva aktivisti, endise sportlase Viktor Karlenko kõige kärmemaks ja eeskujulikumaks õpilaseks osutus Narva linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste,kellele on ilmselgelt kasuks tulnud regulaarsed spordisaali külastused. Tammiste läbis kõik pakutud marsruudi etapid palju kiiremini kui teised linnajuhid ja -ametnikud. Ehkki võistlusmomenti selles ürituses ei olnud.
"Te teete iga päev läbi üsna raske füüsilise trenni, mille nimel teised inimesed spordi- ja jõusaalis käivad," pöördus Tammiste ürituse "Üks tund inimese elust ratastoolis" korraldajate poole.
"Ma arvan, et saadud kogemus on vajalik, ning olen hakanud palju paremini mõistma inimesi, kes peavad ratastoolis liikuma päevast päeva, kuna neil ei ole muud võimalust," lisas ta.
Äärekivid tuleb madalamaks teha
Narva abilinnapea Maksim Volkov, kes samuti katsetas, kuivõrd sobivad on linna teed ratastooliga liikumiseks, toonitas, et linna territooriumil on objekte, mis ei ole linnavalitsuse halduses. Näiteks kindlus, mis kuulub sihtasutuse Narva Muuseum omandusse: "Linn on siin esindatud kolme nõukogu liikmega ja samuti on kolm nõukogu liiget riigi poolt. Meil ei ole praegu võimalust olukorda kiiresti ja radikaalselt muuta," ütles Volkov, jättes küll mainimata, et sihtasutus on loodud suhteliselt hiljuti, aga kogu olemasolev muuseumi taristu loodi juba munitsipaalse majandamise ajal.
Ljubov Zvereva ühendusest EENAR märkis omakorda, et suur abi oleks kõnniteede äärekivide madalamaks muutmisest: "Kui need äärekivid madalamaks tehakse, siis millegipärast tikutoosi kõrgusele, aga kuidas ma selle "tikutoosi" peale hoogu võtmata sõidan?!" Zvereva liigub linnas ringi elektriskuutriga ning just nimelt äärekivide tõttu on ta tihti sunnitud oma sõiduvahendi rattaid vahetama.
"Ma arvan, et ei saanud selle ülesandega hakkama," ütles linnavolikogu aseesimees Aleksandr Jefimov. "Läbisin kogu teekonna, aga linnavalitsuse hoone ees olevate äärekivide peale poleks ma saanud, kui daam poleks mind aidanud."
Abilinnapea Maksim Volkov tuletas meelde, et Narva möödunud, selle ja tuleva aasta linnaeelarves on ette nähtud 13 500 eurot konkreetselt nendele projektidele, mis on suunatud olemasolevate kõnniteede äärekivide alandamisele. Sellest rahast jätkub 10 konkreetse koha jaoks.