Uus õlitehas sai Liive lahkumise eel tuurid üles

Sandor Liive ja Igor Kond seisid eile uue õlitehase võimsa reaktori juures, mille sees pöörles 260 tonni põlevkivi. Foto: Ilja Smirnov

Sel nädalal ametist lahkuv Eesti Energia kauaaegne esimees Sandor Liive tegi eile hüvastijätuvisiidi Narva elektrijaamadesse ja uude Enefit280 õlitehasesse ning tundis heameelt, et palju peavalu valmistanud uus  tehas on tööle saadud. 

Sandor Liive pidas eile Eesti elektrijaama suures saalis oma ametiaja lõpukõne, kus ta käsitles  Eesti energeetikas toimunud arenguid ja põlevkivitööstuse hetkeseisu. Ta tegi ka ringkäigu uues õlitehases Enefit280 ja ütles head aega paljudele kolleegidele.

Tippvõimsus peaaegu käes 

Liive sõnul on põlevkivitööstuse pikaajalise mõju mõttes uue õlitehase ehitus väga oluline. "Selle töölesaamine on võtnud küll loodetust rohkem aega ja meil on tulnud taluda ka mitmeid tagasilööke. Aga siiski on mul hea meel, et julgesime ette võtta tehnoloogia arendamise. Kui me vaataksime 10 või 20 aasta pärast ajas tagasi, siis see on kõige olulisem otsus, mis põlevkivienergeetikas on tehtud," ütles Liive Põhjarannikule. "See on 21. sajandi tehnoloogia, tootmise mahu ja efektiivsuse poolest omalaadne maailmarekord. See on väga suur hüpe edasi."

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond rääkis uue õlitehase juhtimispuldi juures, et uus tehas töötab juba tippvõimsuse lähedase koormusega, töödeldes tunnis 260 tonni põlevkivi. "Turbiinid on sünkroniseeritud, toodame õli kõrval ka elektrienergiat," ütles Kond.

Ta lisas, et tehase lõplikuks valmimiseks tuleb veel testida eri tootmisrežiime. "Kuid see on juba peenem häälestamine ja viimistlemine.   Uue  tehnoloogilise lahenduse puhul on ikka mõned parameetrid, mille stabiliseerimiseks  on vaja töötamist pikema perioodi jooksul."

Õlitootmise juht tunnistas, et uue tehase käimasaamisel olid kõige suuremad probleemid seotud tuhaärastusega. Tunnis 280 tonni põlekivi töötlemisel kõrgel temperatuuril kasutatakse reaktoris ehk pöörlevas trumlis kaks korda suuremas koguses tuhka.  "Meil kulus aega, et  selgitada  välja kõik probleemsed kohad.  Tänavu  suvel saime sellega hakkama ja paigaldasime  asendamist vajavate seadmete asemele uued ning lahendasime selle probleemi," kinnitas Kond.

Atraktiivne tööandja

Suurtest  investeeringutest ja tehnoloogilistest uuendustest tähtsamaks pidas aga Liive seda, et  Eesti Energia on muutunud viimaste aastate jooksul riigi kõige atraktiivsemaks tööandjaks ja inimesed tahavad siin töötada.  "Selle üle olen ma siiralt uhke," sõnas ta.

Igor Kond kinnitas, et õlitehasesse töölesoovivate inimeste arv ulatub kuue tuhandeni. Keskmine brutopalk on suurusjärgus 1350 eurot.

Elektrijaamade staažikas ametiühingujuht Vladimir Aleksejev, kes samuti sel nädalal oma ameti maha paneb, rääkis, et ametiühingul on õnnestunud Liivega kõik vaidlused lahendada rahumeelselt. "Me leidsime alati mõistlikud kompromissid," sõnas ta.

Küll aga tõi ta esile, et Liivega läbirääkimine nõuab väga head argumenteerimist. "Sageli on ametiühingutel kogu maailmas põhiliseks argumendiks: "me tahame". Kuid Sandor Liive oli alati palgaläbirääkimisteks niivõrd hästi ette valmistunud, et see sundis ka meid põhjalikku eeltööd tegema," tunnistas Aleksejev.

Ametiühingujuhi sõnul on Liive 15 Eesti Energia juhatuses olnud aasta jooksul teinud läbi tugeva arengu.  "Mäletan teda 1998. aastast, kui pidasime parajasti  läbirääkimisi. Ta oli siis finantsdirektor, 29aastane nooruk ja rääkis meile siira õhinaga, kuidas ta just sai teada, kuidas elektrienergia pistikusse jõuab. Naersime nii, et kõhud kõveras. Järgnenud aastate jooksul sai  temast võimas strateeg ja juht. Vaatamata meie vahel olnud erimeelsustele, on nüüd kahju lahku minna.  Ta võiks olla  eeskujuks enamikule tööandjatest," polnud Aleksejev kiidusõnadega kitsi.

Tormilised muutused

Samas tõdes ta, et Liive ajal toimunud tormiliste arengute ja muutustega pole töötajatel olnud kerge harjuda. "Me oleme väsinud lõpututest ümberstruktureerimistest. Oleme seda talle avameelselt ka öelnud. 1998. aastast peale on toimunud pidev üksuste, ametinimetuste ja palju muu pidev muutmine. See pole olnud päris normaalne. Justkui elaks korteris, kus käib lõputu remont ja mööbli liigutamine," rääkis Aleksejev, lisades samas, et Liive on olnud tugev muutuste vajaduste põhjendaja.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ütles, et Liive on olnud tugevasti arengule suunatud juht.  "Palju uusi ideid, nende kiire elluviimine,  kogu aeg on paljud protsessid arengus −  need on tema ametiaega iseloomustavad märksõnad," märkis Aleksandrov.

1. detsembril asub Eesti Energia juhatuse esimehe ametisse Hanno Sutter, keda riigiettevõtte nõukogu eelistas konkursil Sandor Liivele.