Hirmuse mõisale otsitakse arendajat

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi väga õnnetus seisus olnud Hirmuse mõis on praeguseks konserveeritud nii, et ilmastik hoonet rohkem ei kahjustaks. Järgmine samm peaks olema kogu fassaadi korrastamine.
Kunagi väga õnnetus seisus olnud Hirmuse mõis on praeguseks konserveeritud nii, et ilmastik hoonet rohkem ei kahjustaks. Järgmine samm peaks olema kogu fassaadi korrastamine. Foto: Internet

Lüganuse volikogu kehtestas Hirmuse mõisa detailplaneeringu ja plaanib hoonele seada hoonestusõiguse, mis tähendab, et lähema viie aasta jooksul peaks investor tegema korda maja fassaadi ja katuse, sest vastasel juhul tuleb vallal tagasi maksta 8000 eurot, mis saadi toetusena projekteerimiseks.

Lüganuse vald kehtestas Hirmuse mõisa detailplaneeringu ja on seisukohal, et valla asemel peab kompleksi arendamisega tegelema erainvestor. "Enne kui planeering polnud kehtestatud, ei saanud ka hoonestusõiguse seadmisest rääkida, nüüd on võimalik konkurss välja kuulutada, näiteks hilisema väljaostmisõigusega," ütles Lüganuse vallavanem Allar Aron, kes ei välista, et konkursi nurjumise korral võidakse arendaja leida otsustuskorras.

Projekteerimine tõi kohustuse

Maidla vald on lagunema kippunud mõisa päästmiseks selle omal ajal sundvõõrandanud, maksnud mõisa konserveerimise eest, et parandada läbilaskev katus, ja tellinud Leaderi toetuse abil katuse, fassaadi ja avatäidete projekteerimise, mis maksis 8000 eurot. Sellega on võetud kohustus need tööd viie aasta jooksul ära teha. Vastasel korral peaks Lüganuse vald raha tagasi maksma.

Peale projekteerimise on tehtud mõisale ka turismitoote väljaarendamise kontseptsioon. "Lähteülesanne oli uurida, mida võiks mõisas teha ilma sinna suuri investeeringuid tegemata kuni selleni välja, mis võiks olla kompleksi funktsioon pärast selle kordategemist," ütles endine Maidla vallavanem Hardi Murula, kes mõisaga seotut eest vedas.

Nii nähti kontseptsioonis ette võimalust vanavaralaatade korraldamiseks, mida oleks saanud teha ilma igasuguste investeeringuteta. Teisalt leiti, et kuna omal ajal oli see Stackelbergide jahimõis, võiks selle funktsiooni säilida ja majas võiks pakkuda jahiturismi teenuseid koostöös kohaliku Maidla jahimeeste seltsiga.

Tahtsid otsustes kaasa rääkida 

Toonane visioon oli pigem selline, et kompleksi hakkab arendama kas kogukonnast kokku pandud MTÜ või loomisel olnud OÜ Maidla Varahaldus, mille puhul on vald praegu seisukohal, et seda pole mõtet registreerida. Lõpliku lahenduseni, kuidas võiks arendamine edasi minna, ei jõutud.

"Meie soov oli, et vald saaks otsustamisprotsessides rohkem kaasa rääkida," tunnistas Murula, et Lüganuse suhtub asjasse teisiti ning näeb pigem seal erainvestorit, kelle puhul on suurimaks ohuks just see, et nõudeid ei täideta, töid ei alustata ja vallal tuleb lõpuks selle eest lõivu maksta.

Kokku võiks fassaadi- ja katusetööde ehituslikuks maksumuseks paarisaja ruutmeetri suuruse hoone puhul olla kuni 200 000 eurot.

"Meie eesmärk oli selle projekteerimisega tagada, et hoone säiliks väljast sellisena nagu mõisale kohane," ütles Murula.

Hirmuse mõisa mainiti esimest korda 1465. aastal Maidla ja Hirmuse mõisa vahel pikalt kestnud piiritüli lahendamise kokkuleppes. Üle 400 aasta oli Hirmuse mõis von Stackelbergide valduses. Mõisale annab ajalooliselt erilise väärtuse tõsiasi, et omanik oli noorem Otto Magnus von Stackelberg, kes Katariina II lähedase tuttavana sai 1772. aastal Poola suursaadikuks, korraldas Poola esimese jagamise ja hiljem oli Venemaa suursaadik Rootsis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles