Aidu veespordikeskusega koostööleppe sõlmimine takerdus sõnastusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koostöölepe näeb ette, et Lüganuse vald panustab Aidu veespordikeskuse rajamisse 200 000 eurot, mis on sisse kirjutatud ka arengukavasse ja investeeringute nimekirja.
Koostöölepe näeb ette, et Lüganuse vald panustab Aidu veespordikeskuse rajamisse 200 000 eurot, mis on sisse kirjutatud ka arengukavasse ja investeeringute nimekirja. Foto: Matti Kämärä

Lüganuse volikogu ei kiitnud heaks koostööleppe sõlmimist Aidu veespordikeskuse ja Lüganuse valla vahel, viidates redaktsioonilistele muudatustele, mille tegemine kohapeal on liiga keeruline.

Aidu veespordikeskus, mille arendamine on uue, alles kehtima hakanud arengukava kohaselt Lüganuse valla prioriteet number üks, on teinud Lüganuse vallale ettepaneku sõlmida koostöölepe. Lepe paneks paika poolte õigused ja kohustused, sealhulgas summad, mida Lüganuse vald peaks keskuse arendusse panustama. Leppe enda sõlmimine lükkub aga edasi, sest volikogu ei pidanud õigeks redaktsiooniliste paranduste sisseviimist lepingu teksti volikogu istungil kohapeal, vaid on pigem seda meelt, et volikogu peaks uuesti kogunema 30. detsembril, et küsimust uuesti arutada.

Uisapäisa teha ei saa

Lüganuse volikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri sõnul tegid nii arengu- kui majanduskomisjon lepingu teksti ettepanekuid, kuid need polnud sõnastatud nii, et oleksid sobinud kohe kasutamiseks, ning volikogu istungil kohapeal ei peetud nii olulise leppe muutmist mõistlikuks. "Leping vajab tööd ja süüvimist − kohustused, mis sellega võetakse, on suured," põhjendas ta.

Ka vallavanem Allar Aron on seda meelt, et pigem tasuks asjad korralikult korda teha ja siis asja arutamise juurde naasta. Põhjus, miks vallavalitsus ei teinud komisjoni ettepanekutega juba arvestanud versiooni, tuli ajanappusest: lepingu eelnõu jõudis kohale sellel ajal, kui oli aeg küsimusi volikokku suunata, ja pärast komisjoni istungeid eelmisel nädalal tuli teha veel vallavalitsuse istung ning nii ei jõutud kõiki punkte ja nüansse üle kontrollida ning parandada.

Komisjonide tehtud ettepanekud puudutasid eelkõige valla 200 000 euro suurust panust keskuse arendamisse. Lepingu eelnõus oli rida valla ülesandeid, mille hulgas olid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamine, juurdepääsutee rajamine ning kuni 200 000eurone rahaline panus. Komisjoni seisukoht oli, et selgelt peaks olema kirjas see, et valla rahaline kohustus on panus kuni 200 000 eurot ja teised lepingus nimetatud tööd peavad jääma selle summa sisse. Ka kohapeal olnud Aidu veespordikeskuse juhatuse liige Hardi Murula selgitas, et just nii on asjad kokku lepitud ja mingeid lisakohustusi lepe kaasa ei too.

Küll sätestab leping ka seda, et tuulikupargi hoonestusõiguse seadmisest tulev tulu investeeritakse lisaks veel Aidu ala arendamisse.

Olulisust ei salga keegi

"Selge on see, et leping on väga vajalik, ja keegi pole Aidu projekti olulisust kahtluse alla seadnud," kinnitas Marja-Liisa Veiser, et ka kõik teised volikogu liikmed, teiste hulgas need kuus, kes hääletasid lepingu sõlmimise vastu, on seda meelt. Asi on ainult redaktsioonis.

Lepingu sõlmimine on oluline ka sellest aspektist, et asutamisleping ei läinud automaatselt Maidla vallalt Lüganuse vallale üle ning seetõttu on keskuse ja valla vahelised suhted reguleerimata. Küll peaks tulevikus saama Lüganusest sihtasutuse Aidu Veespordikeskus liige − nõukogu on uue põhikirja, kus sõnad "Maidla vald" asendanud "Lüganuse vallaga", juba heaks kiitnud. Samuti on põhikirjas klausel, et kui sihtasutus likvideeritakse, antakse selle vara üle kas teisele sama tegevust jätkavale sihtasutusele või mittetulundusühingule või Lüganuse vallale.

Aidu veespordikeskust juhtiva Hardi Murula sõnul on hääletamine siiski mõningane ohumärk. "Kui kohaliku omavalitsuse volikogu, kelle alale keskust planeeritakse ja kelle elanikud on eeldatavalt kõige otsesemad kasusaajad lisanduvate teenuste, võimalike töökohtade ja suureneva piirkondliku atraktiivsuse osas, otsustab küll mitte keskuse vastu olla, aga otsust vastu mitte võtta," ütles ta. Murula tunnistas, et selline redaktsioonilistesse küsimustesse takerdamine jätab mulje, nagu tegemist polekski heast tahtest sõlmitud kokkuleppega, vaid vägikaikaveoga.

"Räägitakse, et toetame, arendame, parendame, aga kui on aeg hääletada, on vastus äkki "ei"," jäi asjade käik Murulale arusaamatuks, kuid ta lisas, et ehk saavad kõik segadust tekitanud punktid veel kord korralikult läbi räägitud ja leping siiski sõlmitakse.

Tagasi üles