Lint langes Baltikumi suurima keemiapargi eest

Et tööstuspargis pole veel ühtegi hoonet, lõigati sümboolne lint läbi tühermaale pandud telgis. Foto: Matti Kämärä

Eile pidulikult avatud Kohtla-Järve tööstuspark on suurim keemiapark Baltikumis ning selle suurimad trumbid on asukoht ja keemiaettevõtetest naabrid, kelle toodangut või energiavarusid kasutada. 

Kohtla-Järve keemiaettevõtetele suunatud tööstusparki, mida rahvusvaheliselt turundatakse kui Baltikumi keemiaparki, hakati rajama aastal 2010, kui kehtestati 80 hektari suuruse ala detailplaneering. 2014. aastal sai ala arendav sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus riigilt enda käsutusse pargi alla jääva maa, 2017. aastal lõpetati seal taristu ehitus ning juba selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses loodetakse näha, kuidas tootmishoone ehitamiseks kopp maasse lüüakse. Eeldused selleks on olemas, sest esimene krunt 28 saadaolevast on endale juba omaniku leidnud.

Küsimus on naabrites 

Kohtla-Järve tööstuspark kuulub Euroopa keemiatööstusparkide assotsiatsiooni ning selle president Sietse Wiersma ütles pargi avamisel, et on kaks olulist apekti, mis eristavad uut parki ja on selle konkurentsieelised. Esiteks on tegemist kõige idapoolsema pargiga, mis teeb ta atraktiivseks Venemaa investoritele, kes soovivad laieneda Euroopasse, aga ka maailma investoritele, kelle eesmärk on minna Venemaa turule.

Teiseks oluliseks eeliseks peab Wiersma uue pargi naabreid ja sealset põlevkivitööstust, mis tähendab seda, et saadaval on keemiaettevõtete jaoks äärmiselt oluline asi − energia. "Mitte kunagi ei ole maa hind ühe keemiaettevõtte loomisel oluline tegur, sest tegemist on äärmiselt suurte investeeringutega, mis küündivad miljardi euroni. Ka nõudmised ja vajadused on ettevõtetel erisugused ning kõigi meele järele ei saagi olla. Põlevkivitööstuse lähedus on siin suur pluss," ütles ta.

Ka Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Ahti Asmann toonitas, et nad on valmis uuele pargile olema hea naaber ning on oma partneritele alati valmis tutvustama parki ja Ida-Virumaa võimalusi laiemalt. "Sõnad "keemia" ja "ettevõte" on meile väga põnevad ning me oleme igati valmis aitama kaasa selliste ettevõtete tulemisele, mis aitaksid mitmekesistada siinset ettevõtlust," sõnas ta.

Asmanni sõnul on neil ainult hea meel, kui naabrusesse tuleb ettevõte, kellele nad oma toodetud energiaga kasulikud saavad olla. Kui mullu tootis suur keemiakontsern ühe teravati energiat, siis võimekust seda kogust tõsta on veel. "Ja meil pole midagi sellegi vastu, kui keegi tahaks kohapeal ära kasutada pool miljonit tonni põlevkiviõli," lisas ta.

Kokku läheb tööstuspargi taristu ehitamine maksma 2,8 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb toetusena Euroopa regionaalarengu fondist, pool sellest on praeguseks kulutatud. Ehitamist ootab veel aurutorustik pargi ja VKG vahel.

Huvi on kasvanud

Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ütles, et eelmine, 2017. aasta oli nende sihtasutuse jaoks hea aasta. Kokku sõlmiti mullu 11 lepingut. "Huvi kasvas märgatavalt ning ma ennustan, et see huvi kasvab, mitte ei kao," ütles ta. Kui mullu alustati ühe ettevõtte ehitamist, siis praegu peab seitse lepingupartnerit läbirääkimisi ehitajaga kas juba ehituse alustamiseks või projekteerimiseks ning nii mõnigi hakkab kindlasti sellel aastal ehitama.

Seda, et 2009. aastal asutatud tööstusalade arendamise sihtasutus oli õige otsus ning liigutakse õiges suunas, näitab see, et tegelikult on veerand tööstusalade maadest müüdud. "Lihtsalt edu saavutamine võtab aega," tõdes Kuusmik, kelle sõnul saab kõige vanema, Narva pargi puhul rääkida aga selgest eduloost: taristu ehitamiseks kulutatud 3 miljonit on toonud kaasa viis tegutsevat ettevõtet, 400 töökohta ning 60 miljoni jagu investeeringuid.