Narvat Euroopa kultuuripealinnaks 2024 vedava uue meeskonna kunstilise juhina asub ametisse filmimees ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag. Narva linn on nõus suurendama taotluse koostamiseks vajalikku summat 75 000 eurolt 140 000 euroni.
Narvat hakkab Euroopa kultuuripealinnaks tüürima Ilmar Raag (2)
Ilmar Raagi arvates teeb just piiripealne identiteet Narva põnevaks. "See paneb otsima inimlikkuse alget igaühes," sõnab Raag, "Minu isa sündis Narvas ja mu vanaema on mulle rääkinud lugusid sellest linnast, kus ma ise ei ole kunagi elanud. Vanaisa, kes langes sõjas, oli Narvas näitleja, vanaema piletikontrolör ühes Narva kinos. Mul on tunne, et elava kultuurielu vaim on seal kusagil alles," sõnas ta.
Ta lisas, et vormiliselt on Narva linn, kust algab Euroopa. "Muidugi on seal naabruses Peterburi kui kõige euroopalikum vene linn ja mõned ütlevad, et Narva on kõige venelikum Euroopa linn. Narvakad ütlevad aga, et Narva on Narva. Piiripealsetes identiteetides inimlikkuse otsimine võiks erinevates vaidlustes pinnale jääda. See on see, mida me ka Euroopas praegu otsime."
Ka Sildna firma on kaasatud
Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul on uue tiimi start olnud tulemuslik. "Narvale on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine erakordselt oluline. Edukaks ettevalmistuseks sedavõrd lühikese aja jooksul oleme kaasanud parimad tegijad ja kompetentsid," ütles aprillis ametisse asunud linnapea, kes märkis sel põhjusel kaasati konsultandina ka eeltaotluse väljatöötanud Helen Sildna ettevõte Shiftworks, kellega koostöö katkes aasta alguses, kuna linnavõimud polnud nõus kulutama eeltaotluse koostamiseks rohkem kui 75 000 eurot. Jevgrafov tunnistas, et olles Shiftworksiga suhelnud, leidis ta, et nende pädevus ettevõtmise õnnestumiseks on kriitilise tähtsusega.
Narva linnavolikogu esinaine Irina Janovitš, kes nimetas aasta alguses Shiftworksi poolt täiendava raha küsimist väljapressimiseks, kinnitas nüüd, et volikogu toetab Narva taotluse edasist arendust Euroopa kultuuripealinnaks pürgimisel. "Kultuuripealinna tiitlile kandideerimine on oluline Narva elanikele ja meie linna tulevikule. Volikogu on valmis looma tingimused projekti viimiseks eduka lõpuni," kinnitas ta.
Kultuuripealinna programmi ja taotlust koostavat meeskonda juhib Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev, kes oli üks võtmeisikuid ka eelmises meeskonnas. Programmitiimiga liituvad Jõhvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova, Narva kunstiresidentuuri juht Ann Mirjam Vaikla ning Narva Ooperipäevade juht Julia Savitskaja. Kaasamisjuhina asub tegevusse Narva kolledži kultuuriprogrammide juht Anna Markova. "Narva taotlusega töötab tõeline unistuste tiim, milles kõik osapooled on pühendunud ühise eesmärgi saavutamisele," sõnas Ivan Sergejev.
Juhtpartnerina jätkab Rakvere
Narva 2024 taotluse juhtpartnerina jätkab Rakvere linn ning kaasatud on kogu Virumaa, samuti liitub kaasamispartnerina kodanikuliikumine myNarva2024.
Kultuuripealinna eeltaotluse järgus välja arendatud Narva 2024 kunstilise kontseptsiooni märksõnadeks on "jõgi-piir-sild": kahte riiki eraldava kalda vahel loodusliku piiri moodustav Narva jõgi ning erinevaid kultuure, valdkondi, identiteete ja saatuseid ühendav sild.
Konkursi lõpptaotlus, mis sisaldab mahukat ürituste kava kultuuripealinna tiitliaastaks ja sellele eelnevaks perioodiks, tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta 1. augustiks. Tiitli võitja selgub tõenäoliselt sügiseks.