Mailis Reps usub, et Jõhvi gümnaasium muutub täiseestikeelseks "üsna ruttu"

Mailis Repsilt ei kõlanud ühtegi soovitust, mida Kiviõli 1. keskkoolis kujunenud Eesti viimaste aastate ühes tõsisemas kooli ja kohaliku võimu konfliktis teha. Foto: Matti Kämara / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps avaldas kolmapäeval riigikogu infotunnis usku, et Jõhvi gümnaasium muutub täielikult eestikeelseks "üsna ruttu".

Reps tuletas meelde, et Jõhvi gümnaasiumis on vaid matemaatika ja ajalugu need ained, mida õpetatakse veel eesti keele kõrval ka vene keeles. Kui riigigümnaasium alustas 2015. aastal tegevust, õpetati seal vene põhikoolidest tulnud lastele eesti keeles vaid 60 protsenti ainetest, praegu aga juba üle 80 protsendi. "Ja kindlasti jõutakse selleni, et on 100%. Mina usun, et see on võimalik, ja üsna ruttu," sõnas ta. 

Põhjarannik kirjutas eelmisel nädalal, et Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tatjana Ait on võtnud eesmärgi, et juba ülejärgmisel õppeaastal gümnaasiumisse tulevad noored õpiksid kõiki aineid peale keelte eesti keeles. Ait tutvustas seda plaani 8. aprillil toimunud hoolekogu koosolekul.

Riigikogu infotunnis küsis reformierakondlane Maris Lauri, miks on haridusministeeriumi ametnikud nimetanud seda soovi "täiesti vastuvõetamatuks" ja milline on ministri seisukoht. 

Mailis Reps vastas, et nii nagu tema on tänaseks teada saanud, soovivad ministeeriumi ametnikud, et ka Jõhvi teeks samasuguse otsuse, nagu Kohtla-Järve on juba otsustanud oma riigigümnaasiumi osas. "Ja see on see, et üldiselt on kool sajaprotsendiliselt eestikeelne, aga iga õpilane, kes ei ole võimeline kohe õppima eesti keeles, siis seal koostatakse individuaalne plaan. Ei soovita anda seda signaali, et laps ei saaks üldse sisse astuda, vaid vaadatakse individuaalsemalt," sõnas ta. 

Riigikogu infotunni stenogramm Jõhvi gümnaasiumi küsimuses

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 

Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde. Küsija Maris Lauri haridus- ja teadusminister Mailis Repsile hariduspoliitikast. Palun!

Riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond) Foto: Matti Kämärä

Maris Lauri 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea haridusminister! 29. aprilli uudistest sai avalikkus teada, et Jõhvi riigigümnaasiumi hoolekogu soovib ülejärgmisest aastast ehk siis 2020. aastast minna üle täielikule eestikeelsele õppele. Hoolekogu teatavasti koosneb inimestest, kes esindavad õpilaste, lastevanemate ja piirkonna huve. Nii et me võime seda lugeda siis n-ö teatud mõttes kooli esinduskoguks, mis on tema nii olemasolevate kui ka tulevaste õpilaste huve väljendavaks. Haridusministeeriumi reaktsioon sellele soovile oli kummaline ja üllatav. Ehk ma tsiteerin: "Meile on see täiesti vastuvõetamatu." Milline on teie seisukoht Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu soovi suhtes? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps 

Suur aitäh küsimuse eest! Lugupeetud Riigikogu! Tõesti, huvitav on selles formaadis siin Riigikogus mõtteid vahetada, sest vaatame, kuidas ta tööle hakkab, tõepoolest on rohkem aega nii küsida kui vastata. Nüüd, kõigepealt Jõhvi juurde tulles, kui siin mõned kuud tagasi väga palju sellele Ida-Virumaale sai tähelepanu ja ka tema keelele, siis peab ütlema, et eks sellest on aru saada, et ka Jõhvi Gümnaasium, kes minu arvates teenimatult palju sai kriitikat tol hetkel ka, siis on teinud omapoolseid otsuseid. Kõigepealt, ütleme, nendest riigieksamite tulemuses, mida siin eriti veebruarikuus vahetult enne valimisi väga palju tsiteeriti ja Jõhvile siis kuidagi negatiivselt välja toodi, oli see põhjendus see, et riigieksamite keskmine võrrelduna mõne kooliga on langenud. 

Võib-olla siis korraks meelde tuletada, kuidas need riigigümnaasiumid – nii nagu ka hea küsija ka mäletab – sündisid. Selle mõte oli siis see, et koolivõrgus kaovad ära üksikud eraldiseisvad gümnaasiumid, nende õpilased koonduvad kokku riigigümnaasiumisse ja arusaadavalt sinna koonduvad kokku nii need, kes võib-olla tegid riigieksameid enne selle kolmandiku parimate tulemustele, kui need, kes võib-olla on üsna keskpäraste tulemustega. Seega on arusaadav, et sellistes suuremates gümnaasiumites üle Eesti siis selline gümnaasiumi keskmine võib olla veidi madalam, aga see ei tähenda, et õppe sisu oleks selles koolis nõrgem.

Nüüd keele teema. Jõhvi Gümnaasium töötab täna eestikeelsena ja ei tööta ta mitte üldse suures ulatuses venekeelsena, nii nagu jälle veebruarikuus kahjuks ka siin saalis justkui jäi kõlama. Kõigepealt, enamik õpilasi õpivad kõiki aineid eesti keeles 1. septembrist sisse astudes kuni lõpetamiseni ja osa õpilasi, aga selgelt vähem õpilasi õpivad kuni kolme ainet täna vene keeles. Nii et seal ei ole küsimus protsentides 20, 30 või 40. Ja need ained, mis siiamaani on vene keeles olnud ja osaliselt minule teadaolevalt, hetkel kaasa antud memo on: matemaatika, ajalugu ja vene keel ise. Nüüd, mida ministeerium ütles? Nii nagu mina tänaseks olen teada saanud, nad soovivad, et ka Jõhvi teeks samasuguse otsuse, nagu Kohtla-Järve on juba otsustanud oma riigigümnaasiumi osas, ja see on see, et üldiselt on kool sajaprotsendiliselt eestikeelne, aga iga õpilane, kes ei ole võimeline kohe õppima eesti keeles, siis seal koostatakse individuaalne plaan. Ei soovita anda seda signaali, et laps ei saaks üldse sisse astuda, vaid vaadatakse individuaalsemalt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 

Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

Maris Lauri 

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et hoolekogu koosolek oli 8. aprillil, avalik uudis "Aktuaalses kaameras" oli 29. aprillil ja ministeeriumi esindaja alustas oma sõnavõttu sõnadega "meile on see täiesti vastuvõetamatu". Seal oli edasi selgitused, mida ma võib-olla ei tsiteeri, aga mis on kättesaadavad kergesti. Ja seal osutati, just selles vastuses osutati sellele, justkui kool ja hooldekogu ei ole pööranud tähelepanu nendele küsimustele, mida teie nüüd väidate, et tegelikult pöörati. Ja kui te vaatate hooldekogu protokolli ja kuulate ka seda uudist ja vaatate lähemalt, siis seal oli väga selgelt need küsimused adresseeritud, nii põhikooli teema kui ka täiendava õppe teema. Nii et minu jaoks on ikkagi küsimus selles, miks ministeerium, kui teie väitel – ma ei tea kas siis nende loetud päevade jooksul – on oma seisukohta muutnud, miks ta esialgselt andis signaali, et tegemist on negatiivse suundumusega, kuigi tegemist on ilmselt positiivse suundumusega, ja veelgi enam, tegemist on põhiseadusliku õigusega saada eestikeelset õpet. Kas oli tegemist siis signaali andmisega teistele piirkondadele, Tallinnale, võib-olla ka teistele venekeelsete koolide õpilastele, et hakake vastu, ärge tehke seda, mida te soovite? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps 

Aitäh! Vaatamata sellele, et kaks minutit on küsimuseks, ma päris ei saanud aru, et kuhu, mis signaali. Ma tõesti ei oska öelda, et mida Haridus- ja Teadusministeeriumi väga head kvalifitseeritud ametnikud mingite signaalidega soovivad anda kuhugi, aga, ütleme, see seis on täna väga selge. Mis on vastuvõetamatu, on see, et kui akadeemiliselt võimekas noor inimene meie üldise hariduspoliitika tulemusena põhikooli lõpus täna ei ole ainult keeleliselt võimeline kohe alustama õpinguid sajaprotsendiliselt eesti keeles, on meie lähenemine Haridus- ja Teadusministeeriumis, et sellele lapsele, sellele noorele inimesele tuleb läheneda individuaalselt ja kui on vaja, siis näiteks rakendatakse talle intensiivset keeleõpet, toetatakse teda erinevate meetmetega. Mis on vastuvõetamatu, ei ole mitte see, kuidas hariduspoliitiliselt koolid oma ülesandeid täidavad. Riigigümnaasiumis on samamoodi akadeemiline vabadus oma õppekavasid koostada, oma aineid edasi anda, metoodikaid valida. See on kõik ... Mis ei ole aga vastuvõetav on see, et me ütleme, et nad ei saa sinna siseneda. Nii nagu te, hea küsija, ka teate, on käinud ka seal kemplemine. Kui see noor inimene tuleb sellise põhikoolilõpu eesti keele oskusega, mis ei ole võib-olla see, mida me ootaksime, et kas siis on tal võimalust üldse edasi õppida ja kus ta peaks edasi õppima – see on olnud selle piirkonna võib-olla eripära ja kemplemine viimastel nädalatel. 

Signaal endiselt ja veel kord on see: kui on tegemist akadeemiliselt võimeka noorega, siis ta tuleb edasi gümnaasiumisse ja siis on meie ühine soov sellessamas gümnaasiumis seda noort inimeste järgi aidata. Loomulikult samal ajal paralleelselt on meie eesmärk, et laieneks veel võimalus, et need noored inimesed saaksid lasteaias eesti keele oskuse, et nad põhikooli ei peaks üheksat aastat ära lõpetama nii, et nad on üheksa aastat õppinud eesti keelt, aga nad ei tee miinimumpunktidele põhikooli lõpus ära eesti keele eksamit. Aga tänane,  kahjuks, teatud, nii nagu te teate, ka statistika on üsna kurb. Ja selleks peame ka ühiselt pingutama, et näiteks sellessamas Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas või, ütleme, seal Ida-Virumaa selles otsas on ka põhikoole, kus vaid 20% teevad ära miinimumpunktide peale eesti keele eksami. See näitab süsteemset probleemi ja see näitab ka seda, et me üheskoos peame vaatama sisse ja ütlema, millist tuge me saaksime anda nii lasteaedadele kui koolidele, mida veel on seal vaja metoodikas ja aineõppes. Ja see on ka põhjus, miks Riigikogu on palunud siis võimalust tegeleda sellega probleemkomisjoni tasandil. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi 

Aitäh! Proua Reps, suur pilt on siiski see, et viimase aasta jooksul on eksperdid, erakonnad, Riigikogu jõudnud peaaegu üksmeelele, et tegelikult tuleb segregeerunud koolisüsteemist loobuda ja panna kõik lapsed õppima eesti keeles. Ainus erakond, kes tuimalt eestikeelse õppe asemel ka enne rääkis eesti keele õppest, on Keskerakond. Selles mõttes võib teile nüüd õnne soovida. Vaatamata 1 : 2 olukorrale valitsuses on valitsus deklareerinud, et jääb inimesi lahutav koolisüsteem. Õpetatakse lihtsalt eesti keelt. Öelge nüüd haridusministrina, kas te olete tegelikult selle üle õnnelik. Ja mis te ütlete oma põhivalijatele, kelle väga elulised probleemid algavad koolisüsteemist: nende kehvem toimetulek, nende kehvemad elu- ja töötingimused. Inimarengu aruanne on selle ära kirjeldanud, aga valitsus on otsustanud, et nii jääb. Öelge, mis te haridusministrina isiklikult selle olukorra kohta ütlete! Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps 

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, need valimised olid ju just-just. Meenutame: enne 3. märtsi see debatt ei olnud kaugeltki selles, et meie üldine ühiskondlik arvamus oleks see, et vene ja eesti lapsed peaksid õppima ühes ja samas koolis. Mina mäletan, et oli üks debatt, kus räägiti sellest, et eesti lapsed peavad kindlasti saama, vähemalt nendes piirkondades, kus eestlased on vähemuses, õppida eraldi koolis. Ja sellest tulenevalt

koalitsioonilepingus on lausa kirjas, et Kohtla-Järve kool säilib eraldi. Samasugune debatt kindlasti tuleb edaspidi ka Narvas. Nii et see arvamus, et kindlasti eesti ja vene lapsed peavad õppima ühes ja samas koolis, ei vasta tõele. 

See, et eesti ja vene lapsed peaksid lõpetama kõik ja ei oleks sellist kahetsusväärset statistikat, mida ma hetk tagasi ütlesin, et põhikooli lõpus meil vaid paarkümmend protsenti ehk iga viies-kuues noor suudab teha miinimumpunktidele eesti keele lõpueksami – see on küll meie ühine probleem. Nüüd, mida ma teen haridusministrina kindlasti rohkem kui hea küsija: me päriselt ka tahame seda, et meie noored saaksid juba lasteaias eesti keele selgeks. Siis nad saavad teha seda mänguliselt ja sisuliselt ja selleks õnneks on olemas väga vahvaid metoodikaid. Need 53 õpetajat, kes eelmise valitsuse ajal lasteaedades tegelevad lisaks keelekümblusmetoodikale sellise kahes keeles õppemängu metoodikat, kus õppetöö ja mänguline tegevus ongi kogu aeg paralleelselt eesti ja vene keeles – see kindlasti on üks väga headest võimalustest. 

Millised on edaspidised võimalused? Nii nagu me teame numbreid: vene koolide arv kogu aeg väheneb. Muutused toimuvad pidevalt ja need toimuvad nii, et noored inimesed ja nende vanemad ise valivad rohkem mitmekeelseid võimalusi. Tõepoolest, mina ei usu sellesse, et kõige parem lahendus on sulgeda midagi üleöö, vaid jõuda selleni, et meil tõepoolest õppetöö toimub alguses osaliselt ja hiljem siis juba suuremas osakaalus eesti keeles. Kui sama Jõhvi näide tuua, siis väga suur dilemma oli siin Kohtla-Järve ümber, et kas 60 : 40, eesti keele osakaal 60 on vähe või palju, ja kuidagi selles debatis unustati täiesti ära, et Jõhvi puhul on see vaid kolm ainet. Nii et seal ollakse väga kaugel sellest, et 60. Protsess jõudis selleni, et alustati 60 : 40 ja jõuti selleni, et on täna üle 80% juba eesti keeles. Ja kindlasti jõutakse selleni, et on 100%. Mina usun, et see on võimalik, ja üsna ruttu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder 

Lõpetan selle küsimuse arutelu.