/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/07/12/12357019t1h4937.jpg)
Keskkonnaamet andis ASile Enefit Kaevandused 30 aastaks loa Alutaguse ja Lüganuse valda jäävas Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandada kuni 6 miljonit tonni põlevkivi aastas. Amet seadis kaevandamisloaga kaevandajale 20 lisanõuet võimalike keskkonnahäiringute ennetamiseks.
"Keskkonnaameti jaoks on oluline hoida ja kaitsta Uus-Kiviõli piirkonda võimalike negatiivsete keskkonnamõjude eest. Seepärast tehtigi mitmeid uuringuid ja keskkonnamõju hindamine, et omada parimaid teadmisi, kuidas tagada hea keskkonnaseisund," ütles keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist Tiit Rahe pressiteate vahendusel.
"Täname kõiki eksperte, omavalitsusi, maavarade komisjoni ja kohalikku kogukonda, kes loa andmisel oma teadmistega panustasid. Uuringute tulemustele ja kogutud ettepanekutele tuginedes määrasime loale tingimused, mille täitmine on kaevandajale kohustuslik keskkonnahäiringute ennetamiseks või vähendamiseks," lisas Rahe.
AS Enefit Kaevandused peab andma kohalikule omavalitsusele regulaarselt ülevaadet, kuidas kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on ennetatud või leevendatud.
Näiteks rajab kaevandaja puhta joogivee tagamiseks juba enne põhjavee alandamist alternatiivse veevarustuse ning jälgib pidevalt mõjupiirkonna põhja- ja pinnavee seisundit, et hinnata ja ennetada kaevandamise mõjusid keskkonnale. Veeseisundi muutuste tuvastamisel tuleb kaevandajal kohe rakendada meetmeid kaevandamiseelse seisundi tagamiseks.
Lisaks määras amet lõhketööde teostamise täpse korra ja ajakava: ümbruskonna elanikele rahu tagamiseks on lõhketööd keelatud puhkepäeviti ning argipäeviti kella 22-08. Lõhketöid tuleb teha minimaalsete võimalike laengutega.
Elanike kinnisvara kaitsmiseks dokumenteeritakse enne lõhketööde alustamist kaevanduspiirkonna lähedal asuvate hoonete seisund, et vajaduse korral saaks tuvastada kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ning neid majaomanikele kompenseerida. Peale selle on kaevandajal vajaduse korral kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süüst.
"Kaevandajale on seatud ka ambitsioonikas kohustus võtta 40 protsenti põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet taaskasutusse. See on vajalik, et vältida aheraine suures mahus ladestamist puistangutesse, mis omakorda mõjutab elusloodust ja üldist maastikupilti. Lisaks aitab aheraine suurem kasutuselevõtt vähendada erisuguste ehitusprojektide tarbeks vajadust avada uusi lubjakivi, kruusa ja liiva kaevandamise karjääre," rääkis Rahe.