Ida-Virumaa langes põhimaanteede neljarealiseks ehitamise järjekorra lõppu

Majandusministeeriumi koostatud teehoiukava kohaselt tuleks Ida-Virumaal neljarealise maantee ehitust oodata veel üle kümne aasta.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sel nädalal avalikustatud  riikliku teehoiukava projektist tuleb välja, et kui Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee on kavas neljarealiseks ehitada aastaks 2030, siis Ida-Virumaal tehakse selleks ajaks valmis vaid Sillamäe ja Narva vaheline lõik. 

Kui Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine algab juba 2020. aastal ja saab suurema hoo üles aastatel 2024-2026, siis umbes 30kilomeetrine Sillamäe ja Narva lõik on kavas ehitada aastatel 2028-2030. Haljala ja Sillamäe vahelise enam kui 100kilomeetrise lõigu neljarealiseks ehitamist − sellest jääb suurem osa Ida-Virumaale − pole enne 2031. aastat kavas alustadagi. 

Majandusminister Taavi Aas selgitas neljapäeva hommikul "Terevisioonis", et kõike korraga ei jõua teha ja Ida-Virumaal tuleb lihtsalt oodata. Tema eelkäija selles ametis Kadri Simson seevastu käis 2018. aasta kevadel välja veksli, et Jõhvi ja Narva vaheline lõik ehitatakse neljarealiseks juba 2025. aastal.  

Põhjaranniku küsimusele, miks on teehoiukavas maanteede neljarealiseks ehitamise järjekorra lõppu jäänud Ida-Virumaa, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Taavi Audo, et lõikude ehitamise prioriteete määravad liiklussagedused, rahastusvõimalused, maavarade ja spetsialistide olemasolu ning TEN-T [üleeuroopalise teedevõrgustiku teede]  määruse tähtajad. "Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee tuleb TEN-T määruse järgi varem välja ehitada kui Tallinna-Narva tee, mistõttu alustataksegi nende teede ehitamist varem. Tallinna-Narva maantee on kavas täies mahus välja ehitada 2035. aastaks," edastas ta. 

Ta lisas, et riigiteede teehoiukava 2020-2030 pole veel lõplik, kuna selle peab detsembris heaks kiitma vabariigi valitsus.  "Arvestama peab ka, et detsembris esitab rahandusministeerium valitsusele averuse (PPP) rahastamismudeli rakendamise ettepaneku, millega pole praeguses teehoiukava versioonis arvestatud. See tähendab, et endiselt on võimalik Jõhvi-Narva lõigu ehituse varasem alustamine järgmise kümnendi esimeses pooles," teatas Audo.

Ida-Virumaalt riigikogusse valitud EKRE liige Riho Breivel ütles, et esitatud teehoiukava ei meeldi talle üldse. "Ma kavatsen selle asja kindlasti üles tõsta," lubas ta.  

Tagasi üles