Mart Helme: riik ei saa Ida-Viru inimestele öelda, et teid pole vaja

Mart Helme kinnitas, et praegusel valitsusel pole kavas Ida-Virumaa energeetikutele ja kaevuritele öelda, et Eesti riik ei vaja neid ja mingu nad Soome või kuskile mujale - see ei ole riigi mure.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Ei ole nii, et laseme sõrmega nipsu, paneme kaevandused kinni, elektrijaamad kinni, mitte kuskile ei investeeri enam nendesse tehnoloogiatesse ja ütleme kõigile neile 100 000 inimesele, et vaadake ise, minge Soome, minge kuskile mujale – pole meie mure, Eesti riiki teie elu ja toimetulek ei huvita. Nii ei saa ju!" rääkis kolmapäeval riigikogu infotunnis peaministri ülesannetes olnud siseminister Mart Helme vastates reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele. 

Endine keskkonnaminister Pentus-Rosimannus võrdles valitsuse plaani investeerida sadu miljoneid eurosid põlevkivisektorisse arvelauavabrikusse investeeringu tegemisega ajal, kui kogu maailmas räägitakse kvantarvutitest ja tegeletakse kvantarvutite arendamisega. 

Helme soovitab püsida reaalsuses

Tema hinnangul on fossiilsete, saastavate kütuste aeg läbi saamas ja Eestil on praegu  ideaalne võimalus teha hüpe kaasaegsesse tehnoloogiasse. "Ma arvan, et see on ka ideaalne võimalus Ida-Virumaast kujundada üks selline kaasaegse tehnoloogia keskus," ütles ta ja küsis, millised on kaasaegsed, moodsa tehnoloogia investeeringud Ida-Virumaale, mida põlevkivisektorisse investeerimise asemel on valitsus kaalunud?

Mart Helme: "Väga lihtne on öelda, et paneme kinni ja kliimaneutraalsus ja Greta Thunberg jne." 

EKRE esimees Mart Helme tõdes, et poliitiline valik on väga karm. "Kas me ütleme kõikidele nendele Narva ja Ida-Virumaa energeetikutele, kaevuritele, inseneridele, nende perekonnaliikmetele, et Eesti riik ei vaja teid enam nende teenuste osutajatena? Eesti riik võtab teid arvele töötutena, hakkab teile maksma sotsiaalministeeriumi suurest eelarvest toimetulekutoetusi. Planeet, näete, hukkub, kui teie jätkate siin kaevandamist ja kui me rajame põlevkiviõli tehase ja kõik muu," rääkis Helme soovitades reaalsusest mitte irduda. 

Ta lisas, et reaalsuses on vaja üleminekuperioodi. "Ei ole nii, et laseme sõrmega nipsu, paneme kaevandused kinni, elektrijaamad kinni, mitte kuskile ei investeeri enam nendesse tehnoloogiatesse ja ütleme kõigile neile 100 000 inimesele, et vaadake ise, minge Soome, minge kuskile mujale – pole meie mure, Eesti riiki teie elu ja toimetulek ei huvita. Nii ei saa ju!" 

Mart Helme kinnitas, et valitsus ei jäta Ida-Virumaa inimesi üleminekuperioodita, neid ümber õpetamata, neile uusi töökohti tagamata, neile sotsiaalset väärikust kindlustamata.

Ta lisas, et valitsus tegeleb ka uute tehnoloogiate vajaduse ja rakendamise kaardistamisega. "Me juba näeme praegu, et tegelik vajadus investeeringuteks uute tehnoloogiate vallas on väga suur. Väga suur! See on enam kui 100 miljonit eurot. Ka see raha tuleb kuskilt leida, ka see tuleb leida üleminekuperioodi raames. Väga lihtne on öelda, et paneme kinni ja kliimaneutraalsus ja Greta Thunberg jne. Tegelik elu on hoopis keerulisem ja karmim. Me peame arvestama ikkagi sellega, et riik on inimeste jaoks, ja need inimesed on muu hulgas ka kaevurid ja energeetikud."

Õiglase ülemineku osas palju ebaselgust

Vastates samas infotunnis sotsi Katri Raigi küsimusele,milline on valitsuse plaan inimestele õiglase ülemineku seletamiseks, tõdes keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab, et keegi ei oska öelda, milline see üleminekuperiood täpselt on. "Seda ei ole ju kuskil ette nähtud. Kui kiiresti me peame elektri tootmist põlevkivist vähendama? Ma ei tea, neid tingimusi pole kuskil öeldud. Jah, üldpõhimõte on sinna suunas. Siin on räägitud täna ka põlevkiviõlist ja joonistatud nagu tonti, aga võib-olla see on üks võimalus üleminekuperioodil. Ma ei tea, millises mahus, milliste investeeringutega – ei ole keegi otsustanud. Väga palju rohkem on vaja informatsiooni."

Ta tõdes, et õiglase ülemineku programmi tuleb hakata koostama lähiajal. "Ma jään vastuse võlgu, millal, aga meil on vaja rohkem informatsiooni selle fondi kohta. Ehk ka riikide tasandil, Ecofinni tasandil peavad tulema mingid kokkulepped. See on ju esialgu Euroopa Komisjoni ettepanek, mis ei tähenda veel seda, et täpselt niimoodi kokku lepitakse. Seal on veel palju vaidlusi ees, sest paljud riigid on mures, et see vähendab teiste fondide mahtu päris tõsiselt. Nii et seda kokkulepet momendil ei ole," ütles ta.

Seoses põlevkivienergeetika kokkutõmbumisega kaotas Eesti Energia ainuüksi eelmise aasta jooksul Ida-Virumaal ligemale 900 töökohta. Hinnanguliselt teist samapalju kadus töökohti elektrijaamu ja kaevandusi teenindavates ettevõtetes. 

Tagasi üles