Martin Helme: Eesti Energia uus õlitehas tuleb

Martin Helme Eesti Energia esimeses õlitehases Enefit280, lähiajal peaks algama teise samasuguse rajamine. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Rahandusminister Martin Helme kinnitas kolmapäeval riigikogus, et otsus Eesti Energia teise Enefit280 õlitehase rajamiseks on langetatud. 

Vastates riigikogu infotunnis Ida-Virumaalt valitud sotsi Katri Raigi küsimusele, kinnitas Martin Helme, kes on ühtlasi rahandusministrina ka Eesti Energia üldkoosolek, et uue õitehase osas on otsus langetatud. "Kapitali sissemakse on ka eelarves olemas. See on lähikuude küsimus, millal selle tegevusega edasi minnakse, aga põhimõtteline otsus on langetatud, et õlitootmistehas Eesti Energiale tuleb," kinnitas ta. 

Esimese Enefit280 õlitehase rajamine läks maksma 270 miljonit eurot ja enamvähem samas suurusjärgus kuludega arvestab Eesti Energia ka teise tehase puhul. Üks Enefit280 õlitehas töötleb aasta jooksul 2-2,5 miljonit tonni põlevkivi. 

Eesti Energial on olnud plaanis rajada neli  uue põlvkonna Enefit280 õlitehast ja selleks on ka detailplaneeringud tehtud. 

Põhjaranniku küsimusele, miks Eesti Energia korraga kolme järgmise tehase rajamist ei kavanda, vastas juhatuse esimees Hando Sutter läinud sügisel, et selles osas tuleb talupoja kombel tasa ja targu toimetada. "Õlitehase rajamine on väga suur projekt − 250 miljoni euro suurune investeering. Täna teeme tööd selle nimel, et lisaks õlitehasele teha ära ka eelrafineerimistehas, mis nõuab 650 miljonit eurot. Kokku teeb 900 miljonit eurot. Nende plaanide elluviimist tuleb finantseerida ja teiselt poolt ka kõikvõimalikult kõiki riske maandada. Ükski investeering ega äriprojekt ei ole riskideta. Liigume edasi sammhaaval," kinnitas ta. 

Eesti põlevkiviõlitootjad: Eesti Energia, Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstus kavandavad ühise eelrafineerimistehase rajamist, mis võimaldaks muuta õli kallimaks kaubaks. Samas kliimapoliitikaga seotud riskide maandamiseks ootavad õlitootjad ka riigi panust tehasesse investeerimisel. 

Eelrafineerimistehase kohta ütles Martin Helme täna riigikogus, et selle ehitamise otsuse tegemine ootab eelkõige seda, et Euroopa Liidus lepitaks kokku järgmise kümne aasta CO2kvootide kogused ja jaotumine, sest see on oluline õlitootmise seisukohalt. "Mitte ainult kogus ja jaotumine, vaid ka see, kuidas neid kasutada võib, sest põlevkiviõli, on ekspordikaup," sõnas ta.  

Helme sõnul on kokku lepitud, et rahvusvahelisel turul konkureerivad ettevõtted sellisel moel CO2 eest ei maksa, sest muidu maksustaksime ennast ülejäänud maailma kaubandusest lihtsalt välja ja mingit kasu sellest ei oleks. "Kuskil mujal toodetaks veel räpasemalt, palju räpasemalt," sõnas ta avaldades usku, et eelrafineerimistehase rajamise otsuse tegemine  käib paralleelselt Euroopa Liidu eelarve aruteludega. "See ajaraam ei ole väga paigas. Me siin ei saa näpuga kalendri peale näidates öelda, et selleks ajaks kindlasti ta on olemas," ütles ta otsuse tegemise kohta. "Me eeldame, et ta võiks saada ühele poole selle aasta jooksul." 

Martin Helme lisas, et rääkis täna hommikul Eesti Energia juhtkonnaga ka suurema rõhu panemisest uute tehnoloogiate otsimisele ja katsetamisele, et ka Narva Elektrijaamades püüda süsihappegaasi ning toota seal tulevikus süsinikuneutraalset elektrit. "Küsimus on, missugused tehnoloogiad sinna sobiksid, kui kallid nad on ja kust see rahastamine tuleb. Aga selle kõigega me tegeleme," kinnitas ta.