Saada vihje

PILDIGALERII Vene vastlad Kohtla-Järvel: pannkoogid, õlenuku põletamine ja maadlus karuga

Muutunud olud tõid rahvapeo programmi maadluse varakult talveunest ärganud karuga ja võimalikult paljude poeostude haldamise ilma kotita.
Muutunud olud tõid rahvapeo programmi maadluse varakult talveunest ärganud karuga ja võimalikult paljude poeostude haldamise ilma kotita. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeval kogunesid sajad inimesed Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja juurde pidama vmaslenitsat, mis on vene kultuuris vastlad, kus on muuhulgas kombeks süüa pannkooke, maadelda karuga, ronida posti otsa ja panna põlema suur õlenukk.

Maslenitsa  on talve ärasaatmise püha, kuid samas ka enese väljaelamise viis ja pidutsemine enne suure paastu algust. Paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeva, et enne paastu korralikult pidutseda ja süüa.

Vastlapühi tähistatakse rohkete mängude ja lõbustustega: õlenuku põletamine, jääpost, köievedu jpm, sealhulgas ka traditsiooniline pannkookide söömine − neid küpsetatakse vastlapeo puhul tuhandeid!

Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal: võinädal ehk maslenitsa. Maslenitsa sümbol on päike, mis peletab talve ja toob kevade − just seetõttu süüakse maslenitsa ajal ohtralt päikest meenutavaid pannkooke. Kuumad pannkoogid sümboliseerivad ühtlasi soojust, aastaaegade tsüklilisust ja igavikulisust. 

Kohtla-Järvel korraldab vastlapidustusi juba kaks aastakümmet koolinoorte loomemaja.
 

Tagasi üles