/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2020/03/13/13007012t1hd25d.jpg)
Valitsuse kriisikomisjoni otsusega lähevad esmaspäevast kõik Eesti koolimajad kinni, kuid õppetöö jätkub e-õppega, mis annab võimaluse praktikas katsetada, kuidas on koolid reaalselt võimelised korraldama õpetamist olukorras, kus õpetajad ja õpilased on seotud vaid interneti teel.
Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson ütles, et õpetajad on e-õppeks valmistunud. "Nad on läbinud veebikursuse, kus õpetati kasutama mitmeid variante. 95 protsenti lastevanematest on samuti vastanud, et nad on tehniliselt valmis koduõppeks. Kel ei olnud selleks võimalusi, neile jagasime reedel koolis tahvel- ja sülearvuteid. Ainult telefoniga kaugõpet teha ei saa," sõnas ta.
Mihkelsoni sõnul hakkavad õpetajad tunde läbi viima mitmel moel. "Variante on palju. Paljudes ainetes on olemas digiõpikud. Mõned õpetajad teevad tunniplaani põhjal isegi Skype'i teel seminare. Osa selgitusi saavad õpetajad Youtube'i panna," märkis ta, lisades, et kaugõppes saab õpetada enamikku aineid, vaid näiteks kehalise kasvatuse ja muusikatunnid tuleb ilmselt hiljem järele teha.
"Koolihooned pannakse õpilastele kinni, seal võivad viibida vaid mõned pedagoogid, kellel pole võimalik õppeprotsessi kodust juhtida. Koolis viibivad pedagoogid peavad tööd tegema oma kabinettides. Õpetajate toad ja sööklad on suletud. Tehniline personal hakkab kõiki ruume põhjalikult puhastama," ütles Narva linnavalitsuse haridusteenistuse juhataja asetäitja Larissa Degel.
Tema sõnul peavad õpetajad peavad välja selgitama, kellel lastest ei ole kodus võimalik arvutit ja internetti kasutada, ning leidma igal säärasel konkreetsel juhul individuaalse lahenduse. Samuti peavad õpetajad hindama, millised õppematerjalid, õpikud ja vihikud tuleb õpilastel endaga koolist koju kaasa võtta.
Kaugõppe puhul on Mihkelsoni sõnul oluline kontroll. "Et mitte lihsalt ei jagataks veebi teel ülesandeid, vaid et oleks ka tagasiside, et õpilased kodus tõepoolest neid ülesandeid teevad. "Õpetajad ka kindlasti esimestel päevadel otsivad, millised on kõige paremad moodused kaugõppeks. Tegelikult tasub igast olukorrast ka positiivset otsida. Kaugõpe võimaldab õpilastel arendada aja planeerimist, enesejuhtimist ja digipädevust," ütles ta.
Liina Mihkelsoni sõnul koolimaja lukku ei lähe ja õpetajad, kes soovivad, võivad kaugõppet teha ka koolimajast, kuid seda on soovinud vaid üksikud õpetajad. "Karantiinis koolimaja ei ole," lisas ta.
Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Irina Putkonen ütles, et juba nädala alguses saadeti kõikidesse koolidesse kirjad palvega kaaluda karantiini korral rakendatavaid meetmeid: mitte ainult kõikide ruumide desinfitseerimist, vaid ka e-õppe korraldust.
"Tänu sellele olid kõik eriolukorraks põhimõtteliselt valmis, vanemadki olid kaasatud ning reede hommikul saadeti kõigile teated, et peagi lastakse lapsed koju. Päeva lõpuks valmivad ka soovitused kodus õppimiseks. Lastele hakatakse jätma ülesandeid, hoidma silma peal nende täitmisel ja nende eest ka hindeid panema. Kõik segased olukorrad, kui need tekkima peaksid, saab lahendada klassijuhataja kaudu e-keskkonnas."
Putkonen ei välista, et võib-olla pole kõikidel lastel kodus süle- või tahvelarvutit või piisavalt kiiret internetti. Tema sõnul tuleb kõik needki küsimused lahendada pedagoogidel ja vanematel ühiselt.
"Loodan, et sellega probleeme ei teki. Kõikides koolides on piisavalt tehnikat, mida on saadud nii haridusministeeriumilt kui ka mitmesuguste projektide raames. Enne seda on klassides korraldatud küsitlused, nii et loodan, et kõik saavad hakkama. Digiõppe proovipäevi on tehtud varemgi, iga kool on sellele lähenenud omamoodi. Veebruari lõpus toimus Järve koolis üritus, mille käigus koolid selles valdkonnas oma kogemusi jagasid. Järve koolis kasutatakse e-õppe võimalusi juba palju aastaid. Vanematele koolilastele on olemas e-õpikud."
Kuidas e-õppe korral kehalise kasvatuse ja muusikatunde läbi viia? Putkonen sõnas, et õpilased hakkavad sel ajal omandama teoreetilisi teadmisi. Mis puudutab kehalist kasvatust, siis selle puhul ei ole võimalik kontrollida, kas õpilane tegi õpetaja soovituse kohaselt näiteks kümme kükki või mitte, ent jalutuskäike ei keela samas keegi tegemast. Samuti võib näiteks liituda spetsiaalse programmiga, mis arvestab välja aktiivsuse ja saadab siis andmed õpetajale."
Huvikoolid jäävad samuti suletuks ning võimalust mööda hakatakse õppetööd läbi viima distantseeritult. Irina Putkonen kinnitas, et töötajatest sundpuhkusele kedagi saatma ei hakata ja õpetajad saavad palka edasi.
Kohtla-Järve slaavi põhikooli direktor Svetlana Vladimirova ütles, et nemad on tööks uutes tingimustes täiesti valmis ning tehniline tugi on olemas igale abi vajavale perele.
Kõigil on omajagu küsimusi, kuid paanikat ei ole.
Svetlana Vladimirova
"Muidugi on paljugi meile veel harjumatu ning kahtlemata oleme me mugavustsoonist praegu väljas. Kõikidel on omajagu küsimusi, aga paanikat ei ole," kinnitas ta. "Ehkki keegi ei arvanud, et koolid võidakse karantiini panna, on e-õppe proovipäevi tehtud varemgi. Nii et igas koolis − meie oma kaasa arvatud − on mingisugune e-õppe kogemus olemas. Igal meie kooli õpilasel ja töötajal − kojamehest direktorini − on Google'is e-posti aadress, mille kaudu me saame pidevalt sidet pidada. Ning kogu info on olemas ka kooli kodulehel."
Sillamäe Kannuka kooli direktor Juri Nikitin ütles, et nende linna koolid on õpilastele suletud, ent pedagoogid käivad tööl edasi. "Elektroonilisi infokandjaid kasutatakse meie koolis juba mitu aastat, ent muidugi pole me säärases mahus e-õpet seni rakendanud," tõdes ta. "Mitte keegi ei tea, kuidas kõik praktikas minema hakkab. Õpetajate tööd koolis korraldada on võimalik, aga kuidas kontrollida üksi koju jäänud algklassiõpilast?"