:format(webp)/nginx/o/2020/03/16/13011231t1hbffe.jpg)
Kui reedel teatas politsei- ja piirivalveamet, et sulgeb koroonaviiruse tõttu oma teenindussaalid ja peatab dokumentide väljastamise, siis nüüd on meelt muudetud ning teenindussaalid töötavad taas. Küll aga ei lasta viiruseohu tõttu tänasest enam riiki välismaalasi, mis tähendab, et ka Narva piiripunkt on neile lukus.
"Otsustasime nädalavahetusel, et teenindussaalid ikkagi avatakse. Kuivõrd dokumentide väljastamise näol on tegemist elutähtsa teenusega, siis riik ei pidanud võimalikuks, et see teenus katkeb," ütles Ida prefekt Tarvo Kruup.
Küll on tema sõnul erinevus see, et kui on järjekord, tuleb õues oodata. "See ei ole väga mugav ja tahaks kutsuda inimesi üles mõtlema läbi, kas neil on tingimata vaja just nüüd, eriolukorra ajal, tulla dokumenti taotlema. Kui dokument aegub kuu või paari pärast, siis ma ei soovita praegu tingimata dokumente vahetama tulla," rõhutas ta. Samuti kutsub politsei inimesi üles tegema toiminguid maksimaalselt veebikeskkonnas.
Samuti on prefekti sõnul saanud nad suuniseid hoida pilku peal neil kohtadel, kus viiruse leviku kolded on tõenäolised. "Oleme igal õhtul ööklubidele pilgu peale visanud ja käinud toitlustusasutustes, et saada teada, missugune pilt on ja missugune arusaamine meetmetest on ettevõtjatel." Siiani pole politsei pidanud Ida-Virumaal jõumeetmeid kellegi suhtes rakendama, tagamaks eriolukorra tingimustest kinnipidamist, ning pigem püütakse jõuda ettevõtjate ja omavalitsustega ühisele arusaamisele viiruse tõkestamisel.
"Meil ei ole vaja kana kitkuda ettevõtjatega, meil on tarvis ühiselt kana kitkuda selle viirusega. Ma ei välista, et mõningates olukordades võtame ette ka sunni rakendamise meetmeid, mida eriolukorra juht on ette näinud, aga see pole eesmärk omaette," rääkis prefekt.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi:
"Kahjuks pole paljud narvalased veel aru saanud, et piiriületamine praegu ei ole okei. Kui nad lähevad avalikku ruumi, milleks piiripunkt on, ja seisavad seal järjekorras, on tegu avaliku kogunemisega, kus inimesed on omavahel tihedas kontaktis. Kuid praegune tervishoiuohutuse hinnang ei soosi sellist olukorda. Iga inimene, kes üle piiri läheb, seab ohtu iseennast ja oma lähedasi. Kohalik kogukond ei ole vist päris hästi veel aru saanud nendest riskidest. Vaadates ka täna [esmaspäeval] neid järjekordi, siis piiriületuste arvu poolest ei erine see esmaspäev kuidagi teistest tavalistest esmaspäevadest. Eestis on piisav oma kaubandusvõrk, mis tagab kõik vajaliku. Pole vaja riskida ja minna võõrasse riiki sisseoste tegema, seistes tihedas järjekorras."
Kuigi politsei pole katkestanud oma igapäevategevustest ühtegi tavapärast toimingut, välja arvatud joobes juhtide tuvastamise reidid "Kõik puhuvad", on siiski mõningaid korrektiive tehtud. "Peame ära uurima kuriteod, saama kätte roolijoodikud ning selle kõigega me jätkame. Aga loomulikult peame olema praeguses olukorras äärmiselt ettevaatlikud, et mitte olla ise viiruse levitajaks," sõnas ta, lisades, et politseinikele on jagatud ka vajalikud kaitsevahendid (maskid, desinfitseerimisvahendid).
Eile arutasid kriminaalpolitsei ja prokuratuur, missugused muudatused oleks vaja sisse viia kriminaalmenetluses, kus menetlejatel tuleb kokku puutuda välja kutsutud menetlusosalistega. "Aga põhimõtteliselt ei tohi ükski tapja ega röövija jääda kinni nabimata selle pärast, et meil on viiruseoht," ütles Kruup.
Sellest teisipäevast ei lubata Eestisse välisriikide kodanikke, mis tähendab, et ka Narva piiripunkt on nendele lukus. Küll aga saavad piiri mõlemas suunas ületada Eesti kodanikud ning kõik Eestis alaliselt elamisloa alusel elavad inimesed. Samuti tehakse erandeid venemaalastele, kellel Eestis elab lähisugulasi. Aga nemad peavad suutma seda piiril tõendada.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi ütles, et see käib lihtsalt: kui Eestisse tahab siseneda välismaalane, kellel pole Eestis elamisõigust, siis neil palutakse tagasi pöörduda ja antakse kätte ka sellekohane teavitus.
Aga näiteks kui Eestis sugulasi omaval välismaalasel on ilmselged haigusnähud või piirivalvel tekib kahtlus, et tal on haigusnähud, siis talle erandit ei tehta ja riiki ei lubata, rääkis Püvi.
"Me ei ole meditsiinitöötajad, kuid oleme andnud oma töötajatele juhised, kuidas haigusnähte ära tunda. Vajaduse korral saame abi küsida ka kiirabilt," sõnas Püvi. Ta lisas, et täpsemat infot võib küsida ka politsei nõustamistelefonilt 612 3000.
Põhjaranniku ajakirjanik külastas 16. märtsil Narva piiripunkti, uurimaks, mida arvavad Eesti-Vene piiri sulgemisest teispool piiri ostlemas käima harjunud inimesed. Sulgemise eel käis piiril tavapärane sigin-sagin.
Narvalannast pensionär Natalja ütles, et kuulis ees ootavast piiri sulgemisest teleuudistest ning suhtub sellesse täiesti mõistvalt.
"Praegu lähengi viimast korda Ivangorodi − pärast ei saa sinna vist enam tükk aega. Täna pean ma oma Vene telefonile raha kandma, et saaksin Venemaal elava tütrega vestelda, ning apteegis ka ära käima. Ostan koroonaviiruse profülaktikaks paratsetamooli ning kurgu- ja ninapihust," rääkis narvalanna.
Keskealine Vladimir suundus esmaspäeva hommikul samuti Ivangorodi poodidesse, et siis juba teisipäevast see marsruut mõneks ajaks ära unustada. "Minu arvates on see õige abinõu," ütles mees piiri sulgemise kohta.
"Üldse käin ma seal harva − parimal juhul paar korda kuus. Ostan ravimeid, mida Eestist ei saa, ning mõningaid toidukaupu," rääkis ta.
Ka narvalanna Tatjana, keda ajakirjanik küsitles piiripunkti uksest väljumisel, suhtub piiri sulgemisse rahulikult. Mingeid isiklikke probleeme, mis tal piiri sulgemise tõttu tekkida võivad, Tatjana esile ei toonud. "Kõik on normaalne."
"Me vist ei mõista olukorra täit tõsidust. Ilmselt tehakse õigesti, kui see kõik vaid aitaks, kui sellest ka mingit kasu oleks..." arutles ta.
Äsja Ivangorodist naasnud Tatjana rääkis, et Eesti piiri ületamine võtab nüüd varasemast märgatavalt kauem aega. "Igaühte küsitletakse individuaalselt ning seetõttu tekivad järjekorrad." Kehatemperatuuri Tatjana sõnul piiril kõigil järjest ei mõõdeta. "Päritakse enesetunde kohta ning usaldatakse ausõna peale."
Venemaalane Severin on Leningradi oblasti elanik ning saabus Narva mõned päevad tagasi. Tema on veendunud, et saab tänu oma Eestis elavatele lähisugulastele edaspidigi piiri ületada.
"Ausalt öeldes ei usu ma eriti, et piir tuleks tavakodanikele sulgeda. Sellest on vähe abi: kui on tõepoolest pandeemia, siis seda niimoodi ei peata. Ma muidugi ei tea, tunnistan ausalt, kuid mulle tundub see rumal," ütles venemaalane piiri sulgemise kohta. "Mina usun, et kui sul ikka on määratud haigeks jääma, siis sa jääd ka."
/nginx/o/2020/02/07/12926608t1h37f1.jpg)
/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)