Koroona Alutaguse hooldekodus: haigestunud on neli elanikku ja üks töötaja

Alutaguse hoolekeskuses on eile pärastlõunaks teada olnud andmete põhjal nakatunud neli elanikku ja üks töötaja. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pühapäeva hommikul sai positiivse koroonadiagnoosi Alutaguse hoolekeskuse  89aastane elanik, lisaks osutusid nakatunuks veel kolm elanikku ja üks keskuse töötaja.

"Just praegu andis terviseamet teada, et test oli positiivne," ütles Alutaguse abivallavanem Kairi Soomer pühapäeva hommikul. "Nii diagnoosi saanud eakas härrasmees kui igaks juhuks ka tema toanaaber ja naabertoa elanik, kel olid samalaadsed sümptomid, viidi kiirabiga haiglasse."

Terviseameti eestvõttel testiti hoolekeskuses pühapäeval kõiki 103 elanikku ja 56 töötajat.

Minu isiklik arvamus on, et töötajatega see nakkus meie majja jõuda ei saanud.

Kristiina Ets

Esmaspäeva pärastlõunaks oli enamik testitulemusi teada: nakatunud on neli elanikku (neist kolm haiglas, üks hoolekeskuses isolatsioonis) ja üks töötaja.

"Töötaja nakatumisest saime teada juba laupäeval," rääkis hoolekeskuse juht Kristiina Ets. "Reedel tööl olnud neiu tundis end tööpäeva lõpus halvasti ja laupäeval tehtud test osutus positiivseks."

Kaht töötajat, kes pühapäeval kodus ei olnud, testitakse teisipäeval, ülejäänud 53 on terved.

Veel on teadmata kaheksa hoolekeskuse elaniku testi tulemused.

Rangemaks minna pole enam võimalik

Alutaguse hoolekodu on karantiinis juba 12. märtsi pärastlõunast.

"Külastused on keelatud, alguses lubasime elanikel õues käia, nüüd juba mõnda aega enam eriti mitte ja laupäevast alates peavad kõik oma tubades püsima," rääkis Ets. "Toit lükatakse köögist käruga välja, hooldajad viivad selle edasi tubadesse; hooldajad on kaitseriietes ja need vahetatakse kohe ära, kui üks tuba on teenindatud."

Etsi sõnul on tehtud kõik, mis võimalik. Töötajad, kellel väikseimgi köha või nohu tekkis, jäeti kohe koju. Mõnedki neist on saadetud ka testima; kuni laupäevase esimese positiivse tulemuseni olid varasemad kõik negatiivsed.  

"Oleme seda hoolega järginud ja minu isiklik arvamus on, et töötajatega see nakkus meie majja jõuda ei saanud," ei oska ta aimata, kuidas see siiski sinna pääses.

Kaitsevahenditega on hoolekeskus õnneks hästi varustatud. Desovahendeid telliti juba enne kriisi suure varuga ning nüüd saadi veel lisakski, terviseamet tõi hulga ühekorrakaitseriideid ning neidki lubati veel juurde tuua.

Kui peaks juhtuma, et veel mõned töötajad on sunnitud nakatumise tõttu koju jääma, ei jää hoolekeskus siiski hätta.

"Vald on lubanud meid töötajate leidmisel toetada," ütles Ets.

Kairi Soomeri sõnul on võimalus leida ajutist tööjõudu valla allasutuste praegu ilma tööta olevate töötajate seast, samuti on oma abi pakkunud vabatahtlikud.

"On loogiline, et neid enne hoolekeskusse tööleminemist testitakse," ütles Soomer.

Mujal laustestimiseks põhjust ei nähta

Aa hooldekodu juht Janek Lainjärv ütles, et neil on olukord esialgu rahulik.

"Karantiin oli meil juba enne eriolukorra väljakuulutamist, nüüd on külastused täielikult keelatud. Süüakse esialgu ühiselt ja territooriumil tohivad elanikud kontrolli all liikuda. Desinfitseerime muidugi oluliselt rohkem kui tavaliselt, pakkide ja igasuguse kauba vastuvõtmisel on range kord," kirjeldas ta.

Karantiinis on loomulikult ka Jõhvi hooldekeskus.

"Keegi külas ei käi, toit viiakse tuppa, igal hommikul ja õhtul desinfitseerime, viimasel nädalal ei käi elanikud enam ka õues. Igal korrusel on rõdu, seal saab värsket õhku hingata," rääkis keskuse juht Arthur Seppern.

Laustestimist ta vajalikuks ei pea, kuni selleks otsest põhjust pole.

"Meditsiiniõde kraadib inimesi iga päev. Üks viiruse tundemärkidega inimene meil oli, aga tema test osutus õnneks negatiivseks," märkis Seppern.

Pisemapoolses oma hooviga majas asuva Iisaku hooldekeskuse elanikud tohivad õues käia, aga värav on lukus ja kaugemale minna ei saa. Erand on tervislikel põhjustel tehtud vaid ühele elanikule, kes eraldi uksest metsarajal kõndimas käib. Külastused on keelatud, pakke saata ei tohi, lähedastega suheldakse telefonitsi või keskuse juhataja vahendusel. 

"Eks see muidugi ahistav ole, eriti keeruline on dementsetele inimestele selgitada, miks omaksed vaatama ei tule," tõdes hooldekeskuse juht Anneli Rannamäe.