Alutaguse hoolekeskus vajab hädasti abikäsi

"Peaasi, et need inimesed, kes veel rivis on, ikka terved püsivad," ütles Kristiina Ets. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alutaguse hoolekeskuse 56 töötajast on peaaegu pooled haiguse tõttu rivist väljas; puudu on nii hooldajaid kui meditsiiniõdesid. 

Alutaguse hoolekeskuses oli esmaspäeva hommikuse seisuga koroonasse nakatunud 14 elanikku,  neist viis on haiglas, üheksa oma maja isolatsiooniosakonnas.

"Enam ei ole mõtet nii väga täpseid numbreid taga ajada, tegeleme kõikide oma elanikega nii, nagu igaüks neist oleks nakatunud," ütles hoolekeskuse juhataja Kristiina Ets.

Kristiina Ets: "Inimestele ei saa midagi ette heita, neil ongi õigus karta." 

Keskuse 56 töötajast on positiivse testitulemuse saanud ehk siis nakatunuks osutunud kolm.

Veel 20 töötajat on muudel põhjustel haiguslehele jäänud.  Ja veel kaks on öelnud, et tunnevad ennast nõrgana.

"Põhjusi on erinevaid; mõnel on mingi muu haigus, mõni ei julge kodus olevate laste või eakate lähedaste pärast tulla, mõni kardab enda tervise pärast… Seda ei saa inimestele ette heita, neil ongi õigus karta."   

Iga töötaja on kulda väärt

Lisaks hooldajate nappusele on keeruline ka meditsiiniõdedega. Mitmed neist töötasid osalise koormusega ehk olid lisaks hoolekeskusele ametis ka muudes kohtades, kus enam ei lubata neil hoolekeskuses töötada.

"Kokku on meil meditsiiniõdedele ette nähtud natuke vähem kui viis kohta, aga osakoormusi arvestades töötas meil kümme inimest. Praegu on alles ainult kaks täiskohaga õde," rääkis Kristiina Ets.

Uusi, kas või ajutisi töötajaid on praegu äärmiselt keeruline leida.

"Hakkan nüüd järjest ühendust võtma nende inimestega, kes meile end varem on hooldajaks pakkunud. Siis meil neile tööd anda ei olnud, aga kontaktid panin igaks juhuks kirja. Ka vallavalitsusest on mulle mõningaid telefoninumbreid saadetud, helistan need nüüd kõik läbi. Ehk leidub neidki, kes end ise tööle pakkuda tahavad."

Koristaja õnnestus hoolekeskusse juba leida; kuna tema koroonatest nakatumist ei näidanud, alustas ta esmaspäevast tööd.

Ets tunnustas veel rivis olevaid töötajaid ning tõi positiivse näitena esile pere, kust käivad hoolekeskusse tööle nii ema ja isa kui vanaema.

"Selles peres on lasteaiaealised lapsed, aga kõik kolm täiskasvanut käivad meil tööl. Eks see ole valikute küsimus, millest keegi on valmis loobuma, inimesed ongi erinevad."

Ets rääkis, et võimalikud end tööle pakkujad on talle mõned sõnumid saatnud, aga ta pole jõudnud nendega veel ühendust võtta − sõnumite päralejõudmise ajal oli ta parasjagu hooldajaid abistamas ja sinna telefoni kaasa ei võtnud.

"Muidugi ma aitan ise ka, nii palju kui suudan ja oskan. Aitan inimesi toita, räägin nendega, rahustan neid, vahel ka desinfitseerin. See on lihtsalt õige ja inimlik."

Osa töötajaid koju ei lähegi

Ets tõdes, et enam karmimaks hoolekeskuses reegleid muuta pole võimalik.

"Oleme teinud kõik, mida vähegi saab. Kahele isolatsiooniosakonna töötajale korraldas vallavalitsus hotellis toa, kus nad saavad pärast 24tunnist vahetust end välja puhata, tagatud on ka nende toitlustamine. Neli töötajat, mina sealhulgas, on end sisse seadnud hoolekeskuse majas. Kõigil pole see kahjuks võimalik: paljudel on kodus lapsed või hooldatav eakas inimene, kelle pärast pikemaks ajaks eralduda ei saa."

Ets märkis, et just need kodus ootavad lähedased on parim garantii, et töötajad ülima hoolikusega hügieeninõudeid järgivad.

"Me desinfitseerime end pidevalt ja üleni," toonitas ta, et nakkust majast välja ei viida.

Õnneks on hoolekeskusel kaitsevarustust piisavalt, nii desovahendit, maske, kindaid kui kitleid.

"Terviseamet saatis neid jälle juurde. Nii et aidatud meid on ja olen selle eest väga tänulik."

Rohkem laustestimisi Alutaguse hoolekeskusele ei lubatud.

"Vaja neid muidugi oleks, aga saan aru, et lihtsalt ei jõuta teha. Peame nüüd ise hakkama saama."

Abi eest tänulik

Kristiina Ets kiitis ja tänas nii terviseametit, kes hoolekeskust maskide ja kitlitega on varustanud, päästeametit, kes neile desovahendeid tõi, kui ka ärimeest, kes Postimehe vahendusel neile kasti respiraatoreid annetas.

"Tavalisi maske on meil küllaga, aga nii tugeva kaitsega respiraatoreid rohkem polegi, kasutame neid just isolatsiooniosakonnas," on ta selle annetuse eest iseäranis tänulik.

Pakutud on selliseid maske hoolekeskusele veelgi, aga nende pakkumiste hind on ikka müstiline olnud.

"Loodame oma seniste partnerite peale, kes mõistlikkuse piires püsivad," märkis ta.

Tänulik on Ets ka vallavalitsusele: "Nii vallavanem kui abivallavanem toovad meile poest ja apteegist vajalikud asjad kohale, küsivad pidevalt, kuidas veel aidata ja toetada saab."

Kui keegi tahaks veel hoolekeskusele abi pakkuda, siis eriti teretulnud oleksid respiraatormaskid, samuti kõik muud abivahendid, iseäranis ühekorrariided (kitlid, põlled, tunked).

"Voodipesu kulub tohutult palju, samuti käterätikuid, vahetame neid hästi tihti, pesumaja ei jõua nii palju pesta. Ja pidev pesemine muidugi kulutab riiet, nii et need muutuvad üsna hõredaks. Kui näiteks mõni hotell kavatseb praegu oma voodipesu välja vahetada ning vana on veel korralik ja terve, siis võiks meiega ühendust võtta," rääkis Ets.