Alutaguse hoolekeskus on töötajate põuast üle saanud

Kristiina Etsi sõnul on hooldajate probleem hoolekeskuses mõnevõrra leevenenud.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Alutaguse hoolekeskus on leidnud kaks uut hooldajat, lisaks on mõned haiguslehel olnud inimesed taas tööle naasmas.

"Täna sai testitud üks inimene, kes juba ammu tahtis meile tööle tulla, aga varem polnud meil talle tööd pakkuda. Kontaktid panin muidugi kirja ja õnneks oli ta nüüd ka kohe valmis senisest töökohast meie juurde tulema. Tegemist on hooldajaks õppinud inimesega, kes jääb meile alaliselt tööle," rääkis hoolekeskuse juhataja Kristiina Ets neljapäeval.  

Teine uus hooldaja, kes on juba ametis, on tema sõnul hoolekeskuses varemgi töötanud, seega kõik on talle tuttav. Kuna põhitöökohas tal praegu tööd pole, tuli puudu olijaid ajutiselt asendama.

Ets rõõmustas, et mõned erisugustel põhjustel haiguslehel olnud töötajad on juba tööle naasnud ning lähiajal on neid veelgi tagasi tulemas.  Ka see neiu, kes hoolekeskuse töötajatest esimesena koroonadiagnoosi sai − äsja tehtud uus test oli negatiivne.

"Ka üks meditsiiniõde on tööle tagasi tulemas; tema oli varem poole koha õetöö kõrvalt ka massöör, aga kuna praegu me seda ei tee, siis tõenäoliselt võtab ta õena suurema koormuse. Praegu on tööl kaks õde, nad on töö omavahel nii ära jaganud, et puhkeaega jääb ikka ka, aga eks neil ole väga keeruline ja pingeline aeg."

Uus koristaja on hoolekeskuses ametis juba kaks nädalat; tema on tööl ajutiselt, kuni põhitöötaja haiguslehelt naaseb.

Osa haiguslehele jäänud töötajaid ei naase kindlasti enne, kui hooldekodu on viirusest täiesti vaba.

"Osa on sellised inimesed, kellel ma ei lubakski praegu tööle tulla, isegi kui nad ise tahaksid," viitas Ets mõne töötaja tervisehädadele, millega liigset riski võtta ei tohi.  "Me saame hakkama, töötajad on väga tublid."

Lisaks laustestimiste käigus tuvastatud nakatunutele on hiljem avaldunud sümptomitega inimesi testides tuvastatud veel paar nakatunud elanikku ja üks töötaja. Haiglaravi neist keegi õnneks ei vaja.

"Meie elanikud tunnevad kõige rohkem puudust lähedastega suhtlemisest," rääkis Kristiina Ets. "Oleme kõigile lähedastele öelnud, et nad ikka võimalikult tihti helistaksid. Keerulisem on nende eakatega, kes telefoni ei kasuta. Meil on küll tegevusjuhendajad, aga praeguses olukorras ei ole ju mõeldav, et nad ühest toast teise käiksid. Elanikud peavad nagunii oma tubades püsima. Üksi elajatel on raskem, neil, kes kahekesi või kolmekesi ühes toas, on vähemalt üksteisest seltsi."

Tagasi üles