Valitsus paneb kokku põlevkivitööstuse päästeplaani

Martin Helme sõnul on valitsuse ülesanne hoolitseda selle eest, et põlevkivitööstus kui väga suur, tulus ja tööjõumahukas tööstusharu keerulise aja üle elab. Sel mullu suvel tehtud pildil kuulab Helme Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo selgitusi õlitehases Enefit 280. Foto: Matti Kämärä (Pohjarannik)

Vabariigi valitsus on koostamas päästeplaani, et hoida Ida-Virumaal ära põlevkivitööstuse kokkukukkumist õlihindade järsu languse tõttu maailmaturul. 

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeval pärast valitsuskabineti istungit, et moodustati töörühm, mis hakkab tööle majandusminister Taavi Aasa juhtimisel ning töötab välja Ida-Virumaa majandusmeetmete paketi. "Ma loodan, et lähinädalatel saab see töö heaks kiidetud ja see leevendab tööpuuduse küsimust ning aitab kaasa ettevõtluse hoidmisele ja sellele, et suuri koondamisi ei tule," ütles peaminister valitsuse pressikonverentsil, lisades, et vaja on kiireid lahendusi. 

Jüri Ratas: "Ma loodan, et lähinädalatel saab see töö heaks kiidetud ja see leevendab tööpuuduse küsimust ning aitab kaasa ettevõtluse hoidmisele ja sellele, et suuri koondamisi ei tule."

Rahandusminister Martin Helme sõnas, et põlevkiviõlitootjatelt on tulnud valitsusele hulk ettepanekuid, mis puudutavad üldistatult erinevate riigilõivude ja tasude vähendamist, nagu näiteks erimärgistusega diislikütuse kasutamise võimaldamist kaevandusmasinates, aga ka tuhaladestustasu alandamist. "Täiesti konkreetsed asjad on menüüs, mida täna  esimest korda kabinetis arutasime," lausus ta.

Helme lisas, et  esmaspäeval on töökoosolek, kuhu on kaasatud eri valdakondade ministrid. "Loodame väga kiiresti liikuda. Täna mingit otsust ei ole. Peame arvestama, et need on väga suured rahasummad," ütles ta, tuues näiteks, et erimärgistusega diislikütuse kasutamise võimaldamine kaevandusmasinates tähendab riigieelarvele kaotust suurusjärgus viis miljonit eurot ja  tuhaladestustasu muutmine kuus miljonit eurot. "Neid otsuseid ei ole nipsust pooletunnise arutelu käigus võimalik langetada. Aga me oleme väga akuutselt teadlikud sellest, et maakonnale ja sektorile on vaja välja saata sõnum, et me tegeleme sellega, ja otsuseid on ka kiiresti vaja."  

Martin Helme ütles, et kui me peame põlevkiviõli naftaga sarnaseks tooteks, siis Eesti on ikkagi naftat eksportiv riik. "Olukorral, kus praegu maailmas naftasõjas hinnad langevad, on väga suur mõju Eesti eksporditulule ja töökohtadele. Me peame sellega eraldi tegelema," sõnas ta, lisades, et tegemist on äärmiselt heitliku olukorraga ja kõik ennustused ütlevad, et aasta jooksul jõuab hind naftaturul tasemeni, mis muudab meie põlevkiviõli tootmise taas tasuvaks. "Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et see väga suur, väga tulus ja väga tööjõumahukas tööstusharu selle keerulise aja üle elab." 

Üks põlevkiviõli tootjaid Kiviõli Keemiatööstus on juba koondanud 60 inimest ja  kavatseb kujunenud olukorra tõttu vähendada alates maikuust tootmismahtu poole võrra ja saata ligikaudu sada töötajat sundpuhkusele. 

Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa rääkis Põhjarannikule, et järgmise põhimõttelise otsuse tegemise aeg saabub augustis-septembris. "Kas paneme tehase taas täisvõimsusega tööle või ei pane enam üldse," sõnas Orumaa.

Kiviõli Keemiatööstus on edastanud valitsusele ka abitoetuste ettepanekud, mis aitaksid põlevkivitööstusel kriisiaega üle elada ja hoida ära tootmise seiskamist. Muu hulgas soovitakse õlihinnast sõltuvaid leevendusi nii tööjõumaksude kui keskkonnatasude puhul, aga ka näiteks investeerimistoetust.

Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on ettevõte kriisi esimeses järgus püüdnud ise hakkama saada ja töötab praegu tavapärases režiimis päev korraga. Lähitulevikus oleks abi aga sellestki, kui riigivõim parandaks kiiresti ära varasemad ebaõiglased maksustamise põhimõtted. Ta toob näiteks, et kaevandusmasinad peaksid nagu põllumajandusmasinad saama õiguse kasutada erimärgistusega diislikütust, mille aktsiis on kolm korda väiksem. Samuti tuleks vähendada tuhaladestustasu. 

"See, kui kiiresti ettevõtted praeguses kriisisituatsioonis end kinni panevad, sõltub nende konkurentsivõimest. Ebaloogiline maksukoormus vähendab ettevõtete vastupanuvõimet," ütles ta. 

Ida-Virumaal on registreeritud  ligemale 8000 töötut ja tööpuuduse määr tõusis sel nädalal 13 protsendini.