Kelmidele suuri rahasummasid loovutanud inimeste ring aina kasvab

Pangakaardid. Foto on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Neljapäeval sai politsei kolmelt Ida-Virumaa inimeselt avalduse, et kelmid on nende pangakontosid tühjendanud. Üks inimene kaotas 5700, teine 2600 ja kolmas 1390 eurot.

Reedel lisandus teade juhtumist, kus inimene jäi ilma 6309st eurost. 

Kõigil neljal  juhul kasutas kurjategija viimastel nädalatel levinud skeemi. Kannatanu saab kõne väidetavalt pangatöötajalt, kes ütleb, et kannatanu kontol on tehtud kahtlaseid tehinguid, ja küsib paroole, et konto kinni panna. Kelmide jutu õnge läinud ähmis inimesed ongi andnud neile ligipääsu oma pangakontole ja jäänud rahast ilma. 

Oluline teada, vältimaks pettuse ohvriks langemist

* Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, pangakaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist vms.

* Pank ei küsi kunagi oma klientidelt kaardinumbrit ja CVC-koodi. Kontrolli oma pangast üle, kas see oli tõesti nende tehtud kõne.

* Ära kinnita ühtegi tehingut, enne kui oled kindel, kuhu sinu raha läheb.

* Kui oled saanud kahju, lase pangal oma kaart sulgeda ja pöördu politseisse.

Prokuratuuri teatel on nende juhtumite kriminaalmenetlused alles algusjärgus.  

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Priit Heinsoo selgitas, et üldjuhul venekeelsetes kõnedes räägitakse inimesele, et tema pangakaarti on kuritarvitatud ja asjaolude selgitamiseks ning raha tagasisaamisekse küsitakse kliendi pangakaardi numbrit, selle taga olevat CVC-koodi, isikukoodi.  Olenevalt  juhtumist on palutud  panka sisselogimist läbi Smart-ID. Välistatud ei ole ka muude autentimisvahendite kasutamine panka sisse logimisel. "Tegelikkuses saab sel viisil kelm juurdepääsu inimese pangakontole ja seejärel kannab kannatanu raha järgmistele kontodele," märkis ta. 

Prokuratuur rõhutab, et pank ei küsi kunagi klientidelt telefoni teel selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. See peaks olema esimeseks signaaliks, et kõne kiiresti lõpetada. Klientide andmed, mida pangad oma töös vajavad, on pankadel olemas.

Ka pangad hoiatavad petukõnede eest praegu nii oma kodulehel kui ka internetipankades.  

Swedbank tuletab meelde, et pank ei küsi kunagi oma klientidelt eeltoodud andmeid. Kui klient saab sellise kõne, siis kindlasti ei tohiks helistajale anda oma kaardiandmeid. Kui klient on aga oma kaardiandmed ekslikult petturitele andnud, tuleks kindlasti teavitada panka ning oma kaart sulgeda. 

Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut rõhutab samuti, et pank ei küsi kunagi oma kliendilt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid, näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi. Samuti ei küsita kliendilt internetipanga juurdepääsu paroole. "Kui oled saanud sellise kõne, siis ei ole kindlasti tegemist pangatöötajaga ning sellest tuleks kohe teavitada panka ja politseid," märgib ta. 

Paabut lisab, et petturid võivad helistada nii Eesti kui ka välismaa numbrilt, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et pangatöötaja ei helista kunagi välismaal registreeritud numbrilt. "Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks. Eesti pangatöötaja ei keeldu kunagi suhtlemast kohalikus keeles. Samuti on petturite suhtlusviis tähelepanu äratav ja pealetükkiv," täheldas ta. "Juhul kui olete  siiski pettuse ohvriks sattunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti panka teavitada. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada." 

Tagasi üles
Back