Vaktsineerimistalgud kukkusid Ida-Virumaal läbi

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Eve East sai AstraZeneca vaktsiinisüsti reede hommikul Jõhvis tervisekeskuses Corrigo. Üldine vaktsineerimisaktiivsus jäi Ida-Virumaal aga väga madalaks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Läinud reedest pühapäevani toimunud vaktsineerimistalgud kukkusid Ida-Virumaal läbi, sest kavandatud AstraZeneca vaktsiinidoosidest õnnestus süstida vaid ligikaudu kümme protsenti. 

Eelmise nädala reedel, laupäeval ja pühapäeval toimunud üleriigiliste niinimetatud talgute käigus vaktsineerisid Ida-Viru keskhaigla, tervisekeskus Corrigo ja S-Silmarõõm maakonnas 1956. aastal ja varem sündinud inimesi ning 1961. aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi AstraZeneca vaktsiiniga. 

Haiglas vaktsineeriti vaid 32 inimest 

Ida-Viru keskhaiglas vaktsineeriti kolme päeva jooksul vaid 32 inimest. Haigla kõneisik Mihhail Tammearu ei soovi avalikustada, kui palju vaktsiinidoose selleks kampaaniaks varutud oli, aga tõdeb, et see arv oli vähemalt kümme korda suurem. "Huvi oli hästi väike." 

Haigla infektsioonikontrolli teenistuse direktori  Natalia Nikitina sõnul ei ole Ida-Virumaa inimestel piisavat usaldust AstraZeneca vaktsiini suhtes. Kui haiglal oleks olnud pakkuda ka teiste tootjate vaktsiine, olnuks vaktsineerimisaktiivsus tema hinnangul kindlasti suurem. 

Vaktsiinisüsti saanud Ida-Viru omavalitsuste liidu juht Eve East: "Ma ei näe põhjust kahelda AstraZeneca vaktsiinis."

Reede hommikul AstraZeneca vaktsiinisüsti saanud Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Toila vallavanem Eve East julgustab ennast vaktsineerima kõiki idavirulasi, kellele seda võimalust pakutakse. 

Jõhvis asuvas tervisekeskuses Corrigo süsti saanud East ütles, et ei näe põhjust kahelda AstraZeneca vaktsiinis. "Olen veendunud, et kõik vaktsiinid, mis on saanud ametliku heakskiidu, on tõhusad ja võimaldavad nakatumist ära hoida, viiruse levikut maha suruda ja kiiremini normaalsesse ellu naasta," sõnas ta.

East lausus, et talle räägiti juba mitu nädalat tagasi, et eeskuju näitamiseks võiks ta lasta ennast vaktsineerida. "Siiamaani ütlesin, et ei taha saada süüdistusi, et võtan mõne eakama inimese eest vaktsiini ära. Nüüd on Eesti omavalitsuste juhtidele  pakutud võimalust vaktsineerida. Ma leian, et selline eeskuju näitamine on vajalik ja võimalust tuleb kasutada," rääkis ta. "Oluline on, et Ida-Virumaa vaktsineerituse mahajäämus ülejäänud Eestiga võrreldes hakkaks vähenema." 

Tammearu sõnul säilitab haigla olemasolevad vaktsiinid ja jätkab järgnevatel päevadel ja nädalatel vaktsineerimist samas vanuserühmas.  

Kui Tallinnas tegid mõned erameditsiinikeskused nädalavahetusel eakamate rühmas vaktsineerimishuviliste puudumisel iseseisva otsusena lühikese aja jooksul süste ka noorematele, siis Ida-Viru keskhaigla seda oma algatusel ei teinud. "Me lähtume ikka haigekassa poolt meile saadetud vaktsineerimiskavast," ütles Tammearu, avaldades lootust, et kui vaktsiinivalik läheb laiemaks, siis suurendab see ka inimeste huvi vaktsineerimise vastu.

AstraZeneca suhtes pole usaldust 

"Üle ootuste kehvasti läks," tõdes vaktsineerimistalgute kohta ka tervisekeskuse Corrigo tegevjuht Merle Harjo, kelle sõnul tuli vaktsiinisüsti saama vaid veidi üle 15 protsendi oodatutest. "Planeerisime 500 doosi, aga tegelikult tuli vaid 74 inimest," ütles ta. 

Ka Harjo nõustub, et leige huvi põhjuseks on AstraZeneca vaktsiini maine. "On üsna palju neid, kes tunnevad küll huvi, aga kui kuulevad, et tegu on selle vaktsiiniga, siis loobuvad," sõnas ta, märkides, et tervisekeskuse töötajad selgitavad küll, et just see vaktsiin sobib hästi üle 60aastastele. "Eks iga vaktsiin tekitab kõrvaltoimeid. Lähtudes teaduspõhisusest: olgem ausad, vaktsineerimine on ikka kõvasti vähem riskantne kui vaktsineerimata jätmine."  

Ida-Virumaa jääb vaktsineerimisega ülejäänud Eestist kõvasti maha 

* Pühapäeva õhtuks oli Ida-Virumaal esimese vaktsiinisüsti saanud 12 183 inimest ehk 9,1 protsenti elanikest.

* Eestis keskmiselt oli vaktsineeritud üle 17 protsendi inimestest.

* Naabermaakondadest oli vaktsineerituse hõlmatus Lääne-Virumaal 20,2 ja Jõgevamaal 23,7 protsenti.  

S Silmarõõm tegi Jõhvi esinduses Keskväljaku ääres süste vaid laupäeval ja vaktsiini sai 30 inimest. "Oli ette teada, et meie piirkonnas AstraZeneca suhtes suurt huvi ei ole, ja seepärast oli ka meie dooside arv väike," sõnas juhatuse liige Sigrid Mihhailova. "Inimesed helistasid, küsisid Modernat või Pfizerit ja osa ka Sputnikut. Aga kui nad kuulsid, millega vaktsineeritakse, siis öeldi ei," märkis ta, et väga raske on inimesi ümber veenda, kui selle vaktsiini kohta on varem nii palju negatiivset levinud.  

Nooremad peavad veel ootama 

Corrigosse on vaktsineerimissooviga pöördunud ka palju nooremad inimesed, kes tahaksid lasta end süstida olukorras, kus eakamad on loobunud, kuid Harjo sõnul vaktsineerib tevisekeskus siiski vaid vaktsineerimiskavas ettenähtud riskirühmi. "Ma saan nooremate soovist aru, aga vaktsineerimiskava on loodud ikkagi selleks, et hõlmata esmalt kõige haavatavamad riskirühmad," ütles ta, märkides, et nooremad inimesed soovivad end vaktsineerida eelkõige seetõttu, et tekiksid paremad reisimisvõimalused, ja ka selleks, et säilitada töökohta. 

Merle Harjo on vaktsineerimishuvi suurendamiseks aktiivselt suhelnud perearstide, haigekassa ja omavalitsustega ning saatnud laiali kirjad, et Corrigo on valmis tulema Virumaa linnadesse ja valdadesse ning korraldama vaktsineerimist nendes kohtades, kuhu inimestel on lihtsam tulla. "Olgu need hoolekandeasutused, perearstikabinetid, vallavalitsus või ükskõik milline muu sobiv koht," sõnas ta.