:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/26/13747721t1hb95f.jpg)
Riigikogu võttis 21. aprillil vastu keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega kehtestatakse mitu jäätmevaldkonna direktiivi. Üks olulisemaid muudatusi on biojäätmete tekkekohalt kogumine kõikjal Eestis.
Sisuturundus
Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peavad kõik inimesed saama biojäätmeid ära anda kodu lähedal
"Meie jäätmekorraldus on ajale jalgu jäänud ega sobitu enam keskkonnateadliku inimese maailmapilti. Praeguse süsteemiga ei ole rahul ei hoolikalt jäätmeid liigiti koguvad elanikud ega jäätmekäitlejad," ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
2023 on lõpptähtaeg
"Eelnõu peamine fookus on biojäätmete liigiti kogumine. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb kõikjal Eestis korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine. See tähendab, et edaspidi peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda," sõnas Mölder enne muudatuste vastuvõtmist.
2023. aastal peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda.
Tõnis Mölder
Minister lisab, et alternatiivina on lubatud ka biojäätmete tekkekohal kompostimine. See passib eelkõige eramajades elavatele inimestele: neil tekib rohkelt aia- ja haljastujäätmeid, mis kodukompostimiseks väga hästi sobivad.
Biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud näiteks alates kindla arvu korteritega majade puhul. Kõigi pärast seaduse jõustumist korraldatavate jäätmeveohangete puhul peavad kohalikud omavalitsused selle tagama. 2023. aasta on lõpptähtaeg, milleks peavad uute tingimustega lepingud olema sõlmitud.
"Biojäätmed moodustavad paraku praegu segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku, mis on oluline komistuskivi jäätmete liigiti kogumisel ning materjalide ringlusse võtmisel," selgitab minister. "Mida kvaliteetsem materjal, seda parem on seda ringlusse võtta ja seda vähem on põhjust ladestada või põletada. Kvaliteetsema jäätmematerjali saamiseks on väga suur roll biojäätmete eraldi kogumisel."
Mölder lisab, et paralleelselt peab soodustama nõudlust biojäätmetest tehtavate toodete, näiteks biogaasi järele. "Praegu on Eestis mitmeid omavalitsusi, kus ühistranspordis on osaliselt alustatud üleminekut biogaasile. Mida suurem on riigisisene nõudlus biogaasi, kääritusjäägi ning ka muude biolagunevatest jäätmetest tehtud toodete järele, seda suurem on ringlussevõtu protsent."
Biojäätmete liigiti kogumisel on suur varu
2020. aasta sügisel avaldas Keskkonnaamet analüüsi, mille järgi oli jäätmevedu eeskujulikult korraldatud 29 kohalikus omavalitsuses. See analüüs näitas, et köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 49 omavalitsuses, sellekohased hanked on aga korraldanud ainult 44. Enamasti ei ole köögi- ja sööklajäätmete äraveoga ka neis omavalitsustes kõik jäätmevaldajad hõlmatud. Seega on suured võimalused biojäätmete liigiti kogumist tõhustada.
"Selleks et kohalikel omavalitsustel oleks kergem korraldada biojäätmete liigiti kogumist, oleme neid eraldi palju nõustanud ning hoidnud kursis jäätmevaldkonna arengutega," ütleb keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Ta lisab, et biojäätmete liigiti kogumise tõhustamist on toetatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusvoorudest.
Soomlais toob näiteks, et 2020. aastal oli KIKis avatud toetusvoor kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning selleks vajaliku inventari soetamiseks. Muu hulgas sai toetust küsida biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite soetamiseks ning biojäätmete kodukompostrite ja konteinerite ostuks. Ka tänavu on plaanis KIKi kaudu avada omavalitsustele toetusvoor, millest toetada biojäätmete liigiti kogumiseks vajalike vahendite, nagu konteinerite ja kodukompostrite soetamist.
/nginx/o/2021/04/26/13747710t1hfb78.jpg)