ANVAR SAMOST ⟩ Ükskord ehitab ka Läti oma Rail Balticu jupi valmis niikuinii

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Vaatamata sellele, mida te viimase kahe nädala jooksul lätlaste saamatusest Rail Balticu rajamisel lugenud olete, on siiski tõsi, et kolme Balti riiki ühendav raudtee on valmis rohkem kui kunagi varem − ning tegelikult oleks väga rumal Eesti poolel nüüd otsus teha, et meie üksi edasi ehitada ei kavatse.

Kes on käinud viimase aasta jooksul Riias keskturu kandis, see teab, et vana raudteejaama kõrvale on kerkinud uue raudteejaama uhke hoone. Tõsi, esialgu ei ole selle juurde ehitatud mingeid teid, mida pidi rongid võiksid liikuda. Viimaste uudiste valguses näib, et nii jääb pikaks ajaks.

Miks? Lühidalt ja ebaviisakalt öeldes, et Eesti, Läti ja Leedu ühise ettevõtmise koordineerimine on taas näidanud, kui erinevad kolm Balti riiki on ning kui tugevalt kohalik poliitiline ja ärikultuur võivad lihtsana tunduvaid valikuid vales suunas viia.

Pikem ja korrektsem, aga siiski mitteametlik selgitus on, et Läti jaoks oleks reaalne ehitada oma lõik Rail Balticu trassist valmis alles aastaks 2035, mitte aga 2030, nagu näeb ette plaan. Sel nädalal Eestis riigikogu liikmete ees käinud Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs ütles diplomaatiliselt, et vahepeal on mitu aastat rahalist auku.

Eesti ei ela ühiskonnana üle veel üht käegalöömist ja allaandmist tegeliku sõnumiga: oleme mõttetud, me ei tee enam kunagi midagi suurt ega suuda end kokku võtta.

Veidi varem on Lätis endas koos valitsuse koosseisu muutumisega justkui toimunud ärkamine ning saabunud teadmine, et Riia kesklinna ja lennujaama suurte-uhkete terminalihoonete ehitamine läks väga kalliks ning ehitajatele pole isegi suudetud kogu tasu ära maksta, sest raha on lihtsalt otsas.

Selle järel on alanud poliitikute tavaline kriisijuhtimistegevus: süüdlaste otsimine, uurimiskomisjoni moodustamine, kriminaalmenetluse algatamine, plaanide ümberhindamine. Samal ajal sai selgeks, et Eesti suund on Läti jaoks Rail Balticu rajamisel saanud vähem oluliseks kui Leedu suund − aga sel pole väga vahet, sest raha ei ole nii või teisiti võtta.

Kuhu raha kadus? Seni kuni Läti uurimiskomisjon ametlike vastuste leidmisega tegeleb, peaks piisama järgmise teadmisest.

Eesti sai oma Ülemiste terminali hankele ühe pakkumise hinnaga ligikaudu 350 miljonit eurot. Kuna see ületas oodatu mitu korda ja oli isegi üleüldist peadpööritavat hindade tõusu arvestades kosmiliselt kallis, siis Eesti tühistas hanke ja ehitab nüüd terminali mitmes etapis kogumaksumusega mitte enam kui 200 miljonit eurot. Oleks olnud mõeldamatu, et ehitame nii kalli jaamahoone. Raha pidi minema ja lähebki eelkõige raudteetrassi rajamiseks ning nii odavama terminali kui ka trassi ehitus juba käib.

Aga Läti hakkas ehitama lausa kahte suurejoonelist terminalihoonet. Tundub, et lahtise arvega, sest kui algul oli nende maksumuseks planeeritud 450 miljonit eurot, siis pärast seda, kui uus valitsus mullu väidetavalt esimest korda asjadesse terasemalt sisse vaatas, oli hinnalipikul juba kirjas cool miljard.

Küsite, kuidas nii saab. Kuidas saavad üldse kaks jaamahoonet nii palju maksta? Kas Eesti ja Läti ehitushinnad erinevad kordades? Ei erine, aga ilmselt pole Lätis saadud lahti kombest, et avalikul ehitusel on palju... ee... kasusaajaid. Eks menetlus selgitab − või siis ei selgita. Ka see poleks neile eestlastele, kes Lätis mõnd äri on juhtinud, suur üllatus.

Ametlikult Läti plaanist raudtee aastaks 2030 valmis saada loobunud ei ole. Sellele vaatamata on Eestis nüüd suur kiusatus öelda, et milleks meile Ülemiste-Häädemeeste kiirraudtee, teeme midagi sisukamat.

See oleks viga. Esiteks ehitus suurel osal Eesti territooriumile jäävast trassist juba käib ja kõik ettevalmistustööd on tõesti tehtud. Inimesed saavad tööd, ettevõtted teenivad raha, maksavad makse ja annavad oma panuse laiemasse majanduskasvu.

Teiseks, Eesti ei ela ühiskonnana üle veel üht käegalöömist ja allaandmist tegeliku sõnumiga: oleme mõttetud, me ei tee enam kunagi midagi suurt ega suuda end kokku võtta.

Kolmandaks. Lätlasi tundes on neile ehk üks suuremaid motivaatoreid läbi uuema ajaloo olnud eestlaste eeskuju. Vaadake või Salacgriva silda, mille aastaid ja aastaid edasi lükatud remont algas kohe, kui Eestis selle piinlikust olukorrast kõva häälega rääkima asuti.

Küll leiavad lätlased raha ja ehitavad oma osa Rail Balticust välja, kui Eesti pool viimase naelani valmis tehtud raudtee ots vastu vaatab.