JUHTKIRI Koroona muutis oluliselt töökultuuri

Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kui 3. maist lubas valitsus avada seni kinni olnud kauplused ning teenindusettevõtted, siis tänasest lehest saab lugeda, kui erinevalt on käitunud pandeemia ajal meie omavalitsused.

Nii huvitav kui see ka pole, kinnitavad kõik omavalitsused justkui ühest suust, et elanikud saavad teenindatud ja asjad aetud, vaatamata sellele, kas valla- või linnavalitsuses on töötajad kohal, uksed inimestele avatud või hoopis kinni.

Praeguses kriisiolukorras on palju räägitud sellest, et tuhanded inimesed, kes on COVIDi tõttu olnud pikka aega sunnitud töötama kodukontoris, on sellega nii harjunud, et ei tahagi enam endisele kontoripinnale naasta. Saab ju sel juhul hõlpsalt ühildada töö- ja pereelu. Inimesed ei pea nii palju kulutama transpordile, väljas söömisele, aga ka näiteks riietele. Tööpauside ajal saab teha vajalikke kodutöid jne.

Kas selle valguses poleks praegu õige aeg hakata mõtlema, kuivõrd meil valla- ja linnavalitsusi nende uhkete ja vähem uhkete hoonetega üldse tarvis on? Koroonaaeg näitas, et vajalik töö saab tehtud ka ametnike kodus olles. Muidugi, inimestega on tarvis ka silmast silma suhelda. Meenutagem siinkohal kavandatavate riigimajade programmi. Seal on kavandatav loogika selline, et ametnik ei istu kellast kellani oma kabinetis, vaid tuleb koosolekuks või kohtumiseks kohale, kus talle on kindlaks ajaks koht broneeritud. Samuti võiks omavalitsusel olla üks teeninduspunkt, kus võetakse vastu kirju ja antakse nõu või registreeritakse vastuvõtule.

Kogu paberitöö saab ametnik aga teha kodus, samuti osaleda koosolekutel, koolitustel jms. Nii hoiaks kokku hulga aega ja raha ning töö saaks tehtud tõhusamalt. Me saame aru, et selline lahendus oleks esialgu ehk liiga radikaalne, aga ilmselt on kodukontoris töötamine paljuski koroona tõttu tulevikus aina levinum töövorm.