Janek Pahka: Kohtla-Järve vajab koolireformi

Copy
Janek Pahka, valimisliit Restart Kohtla-Järve
Janek Pahka, valimisliit Restart Kohtla-Järve Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järvel tuleb luua hariduse konkreetne ja pikaajaline tegevusplaan, mis koosneb kahest olulisest arengusuunast.

Üks on investeeringute programm kõikide koolide ja lasteaedade hoonete korda tegemiseks koos 21. sajandile kohase ruumiplaneeringu ja inventariga.

Teine osa on kvaliteetse varajase keelekümblusprogrammi sisseviimine samm-sammult kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse. Varajane keelekümblus on kakskeelne õpe, mis arendab nii lapse emakeelt kui ka tema teist keelt ehk siis eesti keelt.

See on rahvusvaheliselt oma tõhusust ja tulemuslikkust näidanud metoodika, mida on ka Eesti oludes juba 20 aastat rakendatud ja väga edukalt. Meie linna lastele on oluline, et nad põhikoolist väljudes oleksid kolmekeelsed: valdaksid hästi oma kodust keelt ehk vene keelt, väga heal tasemel eesti keelt ning inglise keelt. See avab neile head võimalused nii gümnaasiumis õppides kui ka kogu edaspidises elus. Selline lähenemine vähendaks ka survet eestikeelsele põhikoolile.

Selge on see, et alustada ei saa kohe ja kõikide koolidega korraga, sest nii nagu ehituseks, ei ole ka õppekavade reformiks piisavalt raha ja inimressursse, ei ole piisavalt õpetajaid. Aga algust tuleb teha ja võimalikult kiiresti. Alustame ühel õppeaastal, näiteks 1. septembril 2022 ühe kooliga, kus kõik esimesed klassid avatakse varajase keelekümbluse klassidena, mille õppekavad on sertifitseeritud keelekümbluskeskuses.

Ei, ei piisa vaid sellest, et me nimetame nad niimoodi ümber ja tekitame vanemates ootuse, samas kui ise laseme vanamoodi edasi. Seda pokazuha't on meil linnas juba niigi kaua tehtud.

Keelekümblusprogramm peab olema kvaliteetne ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajatega. Uusi õpetajaid oleks sel juhul vaja aastas vaid 2 või 3, sõltuvalt sellest, mitu paralleelklassi koolis on. Igal aastal lisandub veel üks kool, kes läheb esimeste klassidega üle keelekümblusprogrammile. Üheksa aastaga saab ühe kooli õppekava reform tervikuna läbi ja umbes 12-15 aastaga kõikide koolide oma.

Sama ajaperioodi jooksul saaksid remonditud ka kõik linna koolimajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles