/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2021/08/13/13988985t1h6f56.jpg)
Viru Keemia Grupi poolt Lüganuse valda plaanitava tselluloositehase puhul tekitab kohalikes inimestes kõige enam muret tootmisega kaasnev võimalik hais, ilmnes kohtumisel vallaelanikega.
"Mina elan kohe siinsamas Kolga-Sakal ja näen iga kord, kui see keemiakombinaat öösiti põletab midagi, tossu tuleb mul aknast sisse. Karjääri eest me juba kolisime ära, kas nüüd peame jälle kolima hakkama? Miks inimesed peavad niimoodi enda eest võitlema?" pahandas neljapäeval kohtumisel Viru Keemia Grupi (VKG) juhtidega Ene Rae.
"Meie asula jääb tehasest kirdesse, tuuled on peamiselt just meie suunas," sekundeeris Saka küla elanik Alik Meriloo. "Kui kuumalaine oli, siis ei saanud öösel aknaid lahtigi teha, nüüd tahate veel teise tehase ka püsti panna. Töökohad on head, riigimaksud on head, kasum firmale on hea − aga mida mina pean tegema? Kinnisvara ei maksa mul juba praegu midagi."
Miks Viru Keemia Grupp tahab rajada tselluloositehast?
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud suuna kliimaneutraalsusele, mis tähendab, et põlevkivi väärindamine lõpeb, pigem varem kui hiljem. Fossiilsete toormete asemele tuleb biotootmine ja Eestis on puit kõige suurema potentsiaaliga biotoode, põhjendas VKG juhatuse esimees Ahti Asmann (pildil) ettevõtte uut suunda.
Praegu eksporditakse Eestist paberipuud väärindamata kujul. Tselluloositehas võimaldaks sellele puidule kohapeal suurema väärtuse anda.
Asmanni hinnangul on biotoodete tehas üks väheseid alternatiive, mis oleks mahu ja väärtuse poolest ligilähedaselt samaväärne tänase põlevkivitööstusega.
"Veel hullem on see, kui kogu see piirkond jookseb üldse inimestest tühjaks," ütles selle peale VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann.
"Ta jookseb niikuinii tühjaks," kinnitas kõneleja, "lihtsalt ühel hetkel ütleb kannatus üles."
VKG: lõhn tekib vaid tehase käivitamisel
Kuna puidumassi töödeldakse väävlit sisaldavate ühenditega, siis tekivad ka tuntava lõhnaga lenduvad orgaanilised ühendid.
"Kõik gaasid kogutakse kokku ja juhitakse katlasse põletamisele," kinnitas VKG arendusdirektor Indrek Aarna, et lõhnahäiringu poolest ei saa nüüdisaegset tehast kindlasti võrrelda Kehra tselluloositehasega.
Päris lõhnavaba tootmist VKG esindajad siiski ei luba: kõigi tehaste juures on risk, et need seiskuvad ja käivituvad ning siis jõuab midagi ka õhku.
"Selle parima võimaliku tehnoloogia puhul on tehase planeeritud seisak 1,5-2 aasta tagant ja siis on kahel-kolmel päeval tõesti lõhnaprobleem," selgitas Meelis Eldermann.
Just tootmisega kaasnev lõhn ja müra olid põhjuseks, miks valiti tehase asukoht nõnda, et see elamutest võimalikult kaugele jääks. Eldermanni sõnul töötab tehas ise küll vaikselt, ent see, mis väljas toimub, tekitab suuri puidukoguseid arvestades müra küll.
Puit tuleks Eestist ja ka Lätist
Plaanitavas tehases hakataks tootma tselluloosi ja tallõli, samuti rohelist energiat ja soojusenergiat. Viimast nii enda tarbeks kui ka Kohtla-Järve ja Jõhvi linna kütmiseks.
Selleks, et toota aastas kuni 500 000 tonni tselluloosi, läheb olenevalt puiduliigist vaja 2-2,3 miljonit kuupmeetrit puitu. Sobib nii mänd, kuusk kui ka kase paberipuu; mida rohkem on lehtpuitu, seda vähem kulub tooret.
Kust te selle puidu võtate, küsis Mati Sepp kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks. Metsatööstuse väitel eksporditakse 2,4 miljonit kuupmeetrit, statistikaameti andmetel kõigest 1,2 miljonit.
"Ma ei tea, kust statistikaamet need andmed võtab, aga praegu vaieldakse metsanduses kõige üle, raiemahtudest alates," nentis VKG juhatuse esimees Ahti Asmann. "Ega keegi meid siia turule oota, peame konkureerima ja tõenäoliselt mingi osa ka Lätist sisse tooma."
Kuidas te toorme kohale toote, rasketehnika hulk kasvab, kes neid teid hooldama hakkab, uuris Sepp edasi.
Raudtee on ju sealsamas olemas, mõlemad vallale välja pakutud asukohad paiknevad Nitroferdi raudteega piirneval alal, vastas Asmann, et põhiliselt ongi puit kavas raudteed mööda kohale tuua. Teid aga hooldab riik, sest need on riigi maanteed.
/nginx/o/2021/08/13/13989000t1hb3a1.jpg)
Kaevandusvett kasutades jõed ohtu ei satu
Tartus sai tselluloositehase piduriks vesi. VKG kavatseb kasutada kaevandusvett.
Aastatel 2019-2020 pumbati Ojamaa kaevandusest välja 23,5 miljonit kuupmeetrit vett. Seda on piisavalt, et võtta sealt tehase tarbeks 12,5 miljonit kuupmeetrit, ilma et see Ojamaa või Purtse jõe veetaset mõjutaks.
Tulevikus, kui Ojamaa kaevandus maha jäetakse, aitab see veevõtt aga mõnevõrra leevendada Ratva ojas tekkivat liigniiskust, kinnitas Eesti geoloogiateenistuse uuring.
VKG lubab vallale lisaraha
Praegusest VKG õlitehasest saab vallaeelarve kasu üksnes seal töötavate inimeste tulumaksuna − 40 vallaelanikku ja 150 000 eurot aastas.
Riik on küll võtnud maksupoliitikas suuna rohkematele asukohapõhistele maksudele, ent kuni maksusüsteemi veel uuendatud pole, ei laeku tehase eest asukohavallale midagi. VKG on valmis vallale ise maksma.
Tulevane tselluloositehas maksaks vallale iga toodetud tonni pealt 0,25 eurot ehk kuni 125 000 eurot aastas.
Kuni tehase käivitamiseni toetaks VKG valla projekte igal aastal 30 000 euroga.
"Kui vald saab selle tehase eest 125 000 eurot, siis mida saavad kohalikud elanikud?" küsis Aa küla elanik Kalle Kekki. "Tuuleparkide eest makstakse inimestele talumistasu. See raha võiks minna tasuks tehast taluvatele inimestele."