Õdede puudus ei võimalda Ida-Viru keskhaiglal suurendada koroonahaigete vastuvõtmist

Koroonaravi osakond Ida-Viru keskhaiglas. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Viru keskhaiglas läheneb haiglaravi vajavate koroonahaigete arv poolesajani, uute kohtade loomist takistab eelkõige õdede puudus.

Haigla kommunikatsioonispetsialist Mihhail Tammearu ütles esmaspäeva pärastlõunal, et peaaegu kõik koroonahaigete voodikohad on täis. "Intensiivravis hoiame paari kohta varuks, aga ülejäänud voodikohad on kõik täidetud," sõnas ta.

"Valus on kuulda, kuidas vaevalt rääkida suudavad raskemas seisundis tõsise kopsude kahjustusega koroonapatsiendid üritavad kõigest jõust, mis järgi on jäänud, vaktsiini küsida."

Kui eelmise talve laine ajal oli Ida-Viru keskhaiglas koroonahaigete jaoks üle 70 voodikoha, siis praegu pole neid nii palju võimalik luua. Suurem osa haigeid on praegu Ahtmes asuvas korpuses. Järve linnaosas on loodud väike osakond. Suurema jaoks ei jätku Tammearu sõnul väljaõppinud töötajaid, eelkõige meditsiiniõdesid.

Tammearu sõnul on praegu õdesid koroonaosakondadesse tööle saada keerulisem kui läinud talvel. "Isegi suurem palk ei too neid sellele rängale tööle," sõnas ta, tuues näiteks, et haigla pakub COVID-19 osakonnas töötavatele õdedele töötunni eest 13 eurot. See teeb kuupalgaks ilma lisatundideta üle kahe tuhande euro. Töötajate nappuse tõttu tuleb enamikul õdedel teha ka lisatunde.

Ida-Viru keskhaigla tegi nädalavahetusel pöördumise, milles märgitakse, et lastes ennast vaktsineerida, annavad inimesed paljudele teistele võimaluse kriitilises situatsioonis ellu jääda: „Mittevaktsineerimine on minu valik“, kostub murettekitava sagedusega tänavatel möödujatelt, poekülastajatelt, ajaviitekohtades käijatelt...

Sellist valikut tehes paneme arstid olukorda, kus nemad peavad valima, kes ellu jääb. Ükski meist ei taha seda valikut, kuid see risk võib lähiajal realiseeruda," on kirjas pöördumises. "Valus on kuulda, kuidas vaevalt rääkida suudavad raskemas seisundis tõsise kopsude kahjustusega koroonapatsiendid üritavad kõigest jõust, mis järgi on jäänud, vaktsiini küsida."

Tammearu sõnas, et viimase nädala jooksul on siiski pisut suurenenud inimeste vaktsineerimishuvi. Kui oktoobri alguses käis haigla eri üksustes vaktsineerimas alla kümne inimese päevas, siis eelmisel nädalal hakkas see arv tõusma.

Vaktsineeritusega hõlmatuselt on Ida-Virumaa Eestis endiselt viimasel kohal. Kui kogu Eestis on vaktsineeritud 58,8 protsenti kõigist elanikest, siis Ida-Virumaal vaid 48,1 protsenti.

Ida-Viru keskhaigla pöördumine: "Pane õlg alla, mitte hapnikumask ette!"

Oleme jõudnud olukorda, kus koroonaosakondades olevate voodite täituvus on pea 100%. Arstid, õed ja hooldajad töötavad oma võimete piiril.

Kahjuks on COVID-19 haigestumus aktiivses tõusufaasis, mis võib varsti sundida meid plaanilist ravi piirama hakkama. Äärmiselt masendav on ka see, et ravipiirangud võivad mõjutada ka erakorralist arstiabi vajavaid patsiente, kes puutuvad paratamatult kokku väga pikkade ooteaegadega ja, mis veel tõsisem, teadmatusega, kas arstiabi üldse tuleb.

Selle tagajärg saab olema väga nutune. Haiglate seis on keerulisem kui eelmiste viiruslainete korral. Õdede puudus ei võimalda meil suurendada COVID-osakondades voodikohtade arvu. Eelmisel aastal oli meil selline võimalus, täna on olukord halvenenud. Mida see tähendab? Eelkõige seda, et edasi on ainus võimalus koroonapatsiente vastu võtta, piirates arstiabi saadavust teistes osakondades.

„Mittevaktsineerimine on minu valik“, kostub murettekitava sagedusega tänavatel möödujatelt, poekülastajatelt, ajaviitekohtades käijatelt...

Sellist valikut tehes paneme arstid olukorda, kus nemad peavad valima, kes ellu jääb. Ükski meist ei taha seda valikut, kuid see risk võib lähiajal realiseeruda.

Lastes ennast vaktsineerida, annad paljudele teistele võimaluse kriitilises situatsioonis ellu jääda. COVID ei kao kuskile. See tuli, et jääda.

Meie eesmärk on uue reaalsusega kohaneda ning kaitsta ennast ja teisi. Kahtlemata on see suur väljakutse, aga koos me saame paremini hakkama. Viiruse ohjeldamine algab meist endist.

„Ajalooliselt on välja kujunenud nii, et ulatuslikku epideemiat saab seljatada ainult suurvaktsineerimise teel. Muid valikuid meil tänapäeval ei ole“, ütles infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina.

Olgem vastutustundlikud ja aidakem haiglatel toimida. Haiglate eesmärk on ravida kõiki patsiente, kes vajavad haiglaravi. Me tahame säilitada seda võimalust. Peame tegutsema ennetavalt, kuna meie võimuses on kõige nutusemad tagajärjed ära hoida.

Vaktsineerimisvõimalus on Ahtme tervisemajas kuus päeva nädalas. Kaitsepookimine vaktsineerimiskabinetis on kindlaim ennetav meede. Valus on kuulda, kuidas vaevalt rääkida suudavad raskemas seisundis tõsise kopsude kahjustusega koroonapatsiendid üritavad kõigest jõust, mis järgi on jäänud, vaktsiini küsida. Sellel hetkel ei ole vaktsiin enam vajalik, sealt algab võidujooks ajaga.

Teame, et paljusid inimesi teeb murelikuks see, et ka vaktsineeritud inimesed võivad haigestuda. Jah, nad võivad haigestuda. Siin on olulisem teadmine, et vaktsiiniga kaitstud põevad haigust kergelt ja üldjuhul ei vaja haiglaravi. Vaktsineeritud inimesed satuvad haiglasse väga harva, enamikul juhtudel kaasuvate ja krooniliste haigustega.

Usaldagem teadlasi ja teadust, kuulakem arstide soovitusi, olgem vastutustundlikud teiste inimeste suhtes. Südame järgi otsuseid võttes ärgem unustagem kopsude peale ka mõelda.