JUHTKIRI ⟩ Spetsialistid, põgenikud ja Ida-Virumaa võimalus

Tühi klassiruum. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas Ida-Virumaa meelitab mujalt Eesti piirkondadest siia pedagoogikatudengeid, tutvustades neile maakonda ning siinseid võimalusi oma tuleviku sidumiseks maakonnaga. Õpetajaskond vananeb üle Eesti ning noortele pole pedagoogikarjäär kõrgkooli lõpetamisel alati esimene valik. Ja kui ongi, siis Ida-Virumaa pole paljude silmis favoriitpaikade hulgas, kuhu elama ja tööle asuda.

Kuid koolid Ida-Virumaal pole ainsad kohad, kuhu noori spetsialiste raske leida. Selliseid maakonna töö- ja elukeskkonda reklaamivaid üritusi on varem korraldanud näiteks ka politsei- ja kohtusüsteem.

Kui rääkida mõnede noortega, kes on proovinud Ida-Virumaal karjääri teha, kuid hiljem siiski lahkunud, siis viidatakse kohanemisraskustele. Kohapeal puudub mujalt tulnud inimesel sageli suhtlusring, kellega koos vaba aega veeta, suhelda. Seda tuleb hakata ehitama ning see pole sugugi kerge. Ja ega neid vaba aja veetmise kohtigi, mis noortele sobiks, suuremate linnadega võrreldes ülemäära ole.

Kuidas korraldada oma elu noorel eestlasel näiteks Narvas või Sillamäel, kus eesti keelt peaaegu ei räägitagi, aga endal vene keele oskus on napp?

Need on kõik põhjused, mis takistavad mujalt pärit noori siia asumast. Meil on ühest küljest suur tööpuudus, aga mõnedel erialadel krooniline tööjõunappus.

Seoses Ukraina sõjaga on aga Ida-Virumaal tekkimas uus võimalus. President Alar Karis ütles Põhjarannikule intervjuud andes, et ukrainlased on väga haritud rahvas ning meil on võimalus sealt praegu põgenikena saabuvaid vajalikke spetsialiste kiiresti rakendada. Kuid me ei räägi ainult Ukraina põgenikest. Me näeme praegu läände lahkujate voolu ka Venemaalt ja Valgevenest. Need on enamasti ärksad inimesed, kes ei taha jääda Putini ja Lukašenka rajatavasse reaalsusesse, eelistades vaba ja läbipaistvat ühiskonda. Küsimus on selles, kas ja kuidas suudame need inimesed oma ühiskonda sulandada ning nende energiat ja oskusi meie ühiskonna hüvanguks rakendada.