:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2022/07/12/14689359t1h6267.jpg)
Paljude omavalitsuste rahalised väljavaated muutuvad iga kuuga aina süngemaks.
JUHTKIRI ⟩ Linnade ja valdade rahanälg
Ühelt poolt on kohalikud saadikud vähem kui aasta tagasi enne kohalikke valimisi lubanud kokku palju uut ja ilusat. Kus lubati vähendada lasteaiatasusid, maksta toetusi korteriühistutele, ehitada uusi teid ja hooneid.
Reaalsus on aga selline, et järsult tõusnud hindade tõttu on tunduvalt kallinenud ka pooleliolevate ehituste lõpetamine ning igapäevaste teenuste osutamine. Lubatud uutesse ettevõtmistesse panustamiseks ei jää selle kõrvalt suurt midagi. Eriti neis linnades ja valdades, kus laenukoormus on niigi kõrge ja euribori tõus hammustab lisaks varasemast märksa suurema tüki ka intresside tasumiseks.
Riigi seisukohast on seis parem. Kulud küll kasvavad, kuid inflatsiooni ajal suurenevad ka maksutulud, eriti käibemaksu laekumine. Omavalitsused saavad arvestada eelkõige tulumaksuga, mis sõltub maksumaksjate arvust ja nende palgast. Paljudes omavalitsustes ei ole ka tulumaksu kasv sugugi sama vägev nagu pealinnas.
Uus loodav võimuliit on pikkade läbirääkimiste tulemusel jagamas heldelt raha erinevatele valijate rühmadele. Ent see, kuidas omavalitsused kasvavate kuludega hakkama peaksid saama, ei ole peaaegu üldse teemaks olnud. Samas sõltub kohalik areng eelkõige linnade ja valdade rahalisest jõust. Praegu terendab paljudel neist aga pigem rahanälg.