President Karis Narvas: paljude inimeste mõtteviisi ei saagi muuta

President Alar Karis. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Neljapäeval festivali "Station Narva" arvamusüritust "Bazar" kuulamas käinud president Alar Karis ütles, et paljude Eestis elavate Putini tegevuse toetajate mõttemaailma polegi võimalik muuta, kuid Eesti tulevikku ehitavad need, kes on teisel arvamusel.

Kuulasite poolteist tundi Narva arvamusfestivalil "Bazar" kohalike elanike ning külaliste mõttevahetusi Narvast, selle minevikust ja tulevikuootustest. Puudutati nii tankikonflikti kui üldhariduskoolide üleviimist eestikeelsele haridusele. Millise tarkuse te endaga siit kaasa viite?

Eks kõik need jutud, mida ma siin kuulsin, vajavad edasimõtlemist. Üks kord aastas on liiga vähe nende teemade arutamiseks. Ega me tohiks karta ka äärmuslikke väljaütlemisi, kui nad just ei õhuta vägivallale või sõjale. Kõik see on vaja läbi rääkida ning ka kõik verbaalsed konfliktid läbi elada.

Kas pärast Narva tankiga seotud sündmusi on meie ühiskond teie arvates kuidagi muutunud?

Sellest tekkinud mõningane šokiseisund oli ehk isegi vajalik, et saaksime uuesti dialoogi alustada ja diskuteerida tuleviku üle. 30 aastat on arvatud, et kõik need asjad lahenevad iseenesest. Ei lahene, sellega tuleb tegelda ja sellest tuleb rääkida.

Kas te selles konfliktiolukorras peate presidendina otsima mingeid laveerimise võimalusi? Umbes nii, et eestlastele üks sõnum ja venekeelsetele inimestele teine, et mõlemad pooled oleks dialoogi jätkamiseks valmis?

Mina ei näe põhjust, miks peaksin erinevatele inimestele erinevat juttu rääkima. Arusaadav, et inimeste ootused on erinevad. Ühed küsivad ühtesid ja teised teisi küsimusi ning siis tuleb vastata küsimustele, mida näiteks teine kogukond ei küsi.

Kuidas siiski maandada neid pingeid, mida selle tanki ja teiste mälestusmärkide äraviimine Narvas on tekitanud?

Arvamusi on ju väga erinevaid ja tänagi siis arutelul räägiti, et ka seal tanki juures olid inimeste arvamused erinevad. Ma olen nõus selle etteheitega, et [valitsusliikmete] kahetunnised visiidid Narva pole piisav. Ehkki ma ka ise pole siin patust puhas. Neid kohtumisi peaks olema rohkem, et narvalastel oleks rohkem võimalik lisaks omavahelistele aruteludele rääkida ka riigiga.

Eesti Päevalehe hiljutine uuring näitas, et 27 protsenti Eesti venekeelsetest inimestest toetab seda, mida Putin Ukrainas teeb. Ehk siis nad toetavad teise riiki tungimist ja massilist tapmist. Kuidas seda muuta?

Alati on inimesi, keda ei ole võimalik ümber veenda. Ja võib-olla see ongi osa inimeste identiteet. Aga tuleks rõhuda pigem neile protsentidele, mis jäävad teisele poole. Need inimesed on need, kes Eestit ja ka Narvat edasi viivad.

Aga mida riik saab teha, et nii mõtlevate inimeste hulk väheneks?

Rääkida ja selgitada faktipõhiselt.

Kes seda tegema peaks?

Mina, valitsuse liikmed, tavainimesed samamoodi.

Aastakümneid on Narva erinevates arengukavades olnud kui sillapea demokraatliku Euroopa ja Venemaa vahel. Nüüd on selge, et siia tuleb aastateks sein vahele. Millised uued võimalused Narvale siin võiks avaneda, kuidas Narvat Eestile lähendada?

Peaks olema nii, et narvakas ise ka näeks, et Narva areneb ja mitte ainult omavalitsus, vaid ka riik hoolib Narvast. Olen seda meelt, et mõnikord ongi riigis vaja mingeid piirkondi eelisarendada. Olen olnud Tartu ülikooli juht ning seal oli ka nii, et kui näed, et mõni teaduskond ei arene nii, nagu tahaks, sest ressurssi pole, siis tulebki teistelt natuke ära võtta ja panna sinna.

Nii nagu meiegi praegu Euroopa Liidus − meid ju ka aidatakse järele. Võetakse sakslastelt raha ära ja antakse meile, et jõuaksime kiiremini Euroopa Liidu keskmisele tasemele.