:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2022/09/26/14858654t1hf883.jpg)
Venemaa kodanike antud häältel oli väga kaalukas mõju nii Sillamäe kui ka mitme teise Ida-Virumaa omavalitsuse volikogu koosseisu kujunemisel.
Eesti Päevaleht avaldas vabariigi valimiskomisjonilt väljanõutud andmete põhjal esmaspäeval, et Sillamäel ulatus Venemaa kodanike häälte osakaal 2021. aasta kohalike valimistel koguni 45,6 protsendini. Narva volikogu kujunemist mõjutasid Venemaa kodanikud ühe kolmandiku ulatuses. Narva-Jõesuus oli nende osakaal 25 protsenti ja Kohtla-Järvel 23,6 protsenti.
Kui arvata juurde ka valimistel osalenud kolmandate riikide või mittekodanike hääled, siis Eesti kodanikud olid Sillamäel ilmselgeks vähemuseks, neid oli hääletanute seas vaid 38 protsenti. Narvas ja Kohtla-Järvel ulatus nende osakaal napilt üle poole.
Venemaa kodanike antud häälte osakaal Ida-Viru omavalitsuste valimistel 2021. aastal
1. Sillamäel 45,6 protsenti
2. Narvas 33,8 protsenti
3. Narva-Jõesuus 25,0 protsenti
4. Kohtla-Järvel 23,6 protsenti
5. Jõhvis 15,7 protsenti
Allikas: Eesti Päevaleht
Sillamäe linnapea ja linnas ülekaalukalt võimul oleva Keskerakonna osakonna juht Tõnis Kalberg sõnas, et kuna linnaelanikest moodustavad Venemaa kodanikud ligikaudu 40 protsenti, siis on ka nende suur osakaal kohalikel valimistel loogiline. Tema hinnangul on suur osa sillamäelastest hoidnud seni Venemaa kodakondsusest kinni praktilistel kaalutlustel, et nõnda on mugav ja odavam Venemaal käia.
Kui praegu käivad arutelud selle ümber, kas agressorriigi Venemaa kodanikel tuleks kohalikel valimistel hääletamisõigus ära võtta, siis Kalberg selles küsimuses selget seisukohta öelda ei tihka. Tema sõnul tegeleb omavalitsus eelkõige kohapeal alaliselt elavatele inimestele teenuste pakkumisega ja sellest tulenevalt võiks kohalikel inimestel olla valijatena ka õigus kaasa rääkida.
Samas on teada, et need Eestis elavad Venemaa kodanikud, kes on osalenud ka Venemaa valimistel, on olnud ülekaalukalt verise diktaatori Vladimir Putini poolehoidjad. Näiteks 2018. aastal, mil oli möödunud juba neli aastat Krimmi okupeerimisest, hääletas 94 protsenti valimistel osalenud Venemaa kodanikest presidendivalimistel Putini poolt. Ida-Virumaal oli see näitaja isegi veel pisut suurem − 95,5 protsenti.