JUHTKIRI ⟩ Nõukogude taagast vabanemise raskus

Foto: Ilja Smirnov

Miks on Narvas nii kaua aega võtnud nõukaaegsete punategelaste nimesid kandvate tänavate ümbernimetamine sobivamate vastu? Miks Sillamäel on osa volikogu liikmeid selle vastu, et vahetada välja Stalini "punakotka" Valeri Tškalovi tänava nimi? Miks on Narva endine linnapea, kes on suure osa oma teadlikust elust elanud vabas Eestis, selle vastu, et keskaegse Narva linnuse õuelt viidaks lõpuks minema kurjuse impeeriumi rajaja Vladimir Lenini kuju, mis sinna kuidagi ei sobitu?

Eks need küsimused on teravalt esile kerkinud nüüd, kui juba üle 300 päeva väldanud Vene agressioonisõda on paljud asjad uude valgusesse pannud.

Siiani pole Eesti riik olnud nõukaaja pärandi puhul kuigi põhimõttekindel. 2007. aasta pronksiöö sündmused, mil nõukogude mälestusmärk Tallinna kesklinnast suurte rahutuste saatel kalmistule teisaldati, olid ehk üheks põhjuseks, miks ülejäänud mälestusmärgid siiani alles olid ning ka muu sovetipärandiga, nagu tänavanimed, ei tegeldud.

Nüüd on kõik muutunud ja nõukogude sümbolitest saanud üleöö ka Venemaa imperiaalsete ihade maamärgid. Muidugi võib vastu vaielda neile, kes ütlevad, et mõni tänavanimi või mälestusmärk ohustab riigi julgeolekut. Kuid küsimus on riigi väärikuses. Miks peaks Eesti taluma enda pinnal teda okupeerinud riigi tähiseid, mis sageli olidki selle okupatsiooni ülistamiseks seatud? Kindlasti on Eestis veel palju neid inimesi, kes nii ei arva. Eks siis tulebki neile selgitada. Tundub, et enam kui 30 iseseisvusaastat pole olnud veel piisav aeg selleks.