/nginx/o/2023/03/30/15227474t1h7c7b.jpg)
/nginx/o/2023/03/30/15227474t1h7c7b.jpg)
Osalesin hiljuti Rakveres uue riigigümnaasiumi avamisel − imeilus maja, mis innustab kindlasti nii õpetajaid kui õpilasi. Raha selleks tuli 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu eelarvest, nii nagu ka kõigi muude riigigümnaasiumide, sealhulgas Narvas valmiva riigigümnaasiumi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi puhul.
See on selge märk Euroopa solidaarsusest Eestiga − ka meie Euroopa partneritele on oluline, et elu läheks Eestis paremaks, kuna nõnda on kogu Euroopa edukam.
Koolivõrgu uuendamine euroraha eest on selle kohta ideaalne näide, samamoodi oleme varasemate toetustega juba uueks ehitanud ja moderniseerinud kutseharidussüsteemi.
Eesti saab Euroopa Liidu seitsmeaastasest eelarvest aastatel 2021-2027 üle kaheksa miljardi euro, ELi eelarvesse maksame aga kaks ja pool miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi ümmarguselt kolm ja pool eurot iga Euroopa Liidu eelarvesse makstud euro kohta.
Kui varem oli Euroopa Liidu toetuste kese infrastruktuuril, siis nüüd on fookuses investeeringud nutikusse ja inimestesse. Ida-Virumaa peab siit ka leidma võiduvõimalused.
Seda on pisut vähem kui varem, mis näitab, kui jõudsalt Eesti elujärg on edenenud, muu hulgas Euroopa Liidu toetuste abil. Kokku on Eesti alates liitumisest aastal 2004 saanud mitmesuguseid eurotoetusi üle 20 miljardi euro. Suur osa olulistest investeeringutest ongi Eestis tehtud eurorahaga.
Kui eelnevatel ELi eelarveperioodidel oli toetuste kese infrastruktuuril, siis nüüd on fookuses investeeringud nutikusse ja inimestesse. Konkurentsivõime tagamiseks tuleks suunata senisest rohkem raha rohe- ja digiüleminekusse, näiteks ringmajandusse, säästvasse transporti, bioloogilisse mitmekesisusse.
Konkreetselt on Eestis plaan toetada üle 30 000 kodu energiatõhusamaks muutmist ja tuua kiire internet ligi 15 000 koduni, kuhu see muidu turutingimustel ei jõuaks. Samuti on kavas toetada vähemalt 100 000 inimese täiendus- ja ümberõpet ning uute töökohtade loomist ja tuua tööturule järjest rohkem erivajaduste või hoolduskoormusega inimesi. Ida-Virumaa peab siit ka leidma võiduvõimalused.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja peaminister Kaja Kallas andsid möödunud aasta oktoobris Narvas stardi õiglase ülemineku kava rakendamisele. Ida-Virumaa saab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist 354 miljonit eurot, kuna just siin seistakse silmitsi eriti suurte väljakutsetega kliimaneutraalsuse poole pürgimisel.
Selle abil saab mitmekesistada Ida-Viru majandust ja teha Ida-Virumaa paremaks elupaigaks. Esimesed meetmed ongi juba avanenud ja toetusotsused tehtud: näiteks NPM Silmet saab ligi 19 miljonit eurot uue magnetitehase rajamiseks Narva, luues uusi kõrge lisandväärtusega töökohti.
ELi toetusraha sissevool on olnud Eesti elu edendamise oluline mootor juba üle 20 aasta. Raha on kasutatud eesmärgipäraselt ja tulemuslikult, kasu on tulnud nii kohalikul tasemel kui riigile laiemalt − seda on ka näha meie majandustulemustes.
Oluline, et uue raha kasutuselevõtt praegustes rasketes majandusoludes oleks kiire ja paindlik, nii et kasu jõuaks kiiresti kõigini.
/nginx/o/2023/03/30/15227451t1h0fd6.jpg)