See on selge märk Euroopa solidaarsusest Eestiga − ka meie Euroopa partneritele on oluline, et elu läheks Eestis paremaks, kuna nõnda on kogu Euroopa edukam.
Koolivõrgu uuendamine euroraha eest on selle kohta ideaalne näide, samamoodi oleme varasemate toetustega juba uueks ehitanud ja moderniseerinud kutseharidussüsteemi.
Eesti saab Euroopa Liidu seitsmeaastasest eelarvest aastatel 2021-2027 üle kaheksa miljardi euro, ELi eelarvesse maksame aga kaks ja pool miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi ümmarguselt kolm ja pool eurot iga Euroopa Liidu eelarvesse makstud euro kohta.
Kui varem oli Euroopa Liidu toetuste kese infrastruktuuril, siis nüüd on fookuses investeeringud nutikusse ja inimestesse. Ida-Virumaa peab siit ka leidma võiduvõimalused.
Seda on pisut vähem kui varem, mis näitab, kui jõudsalt Eesti elujärg on edenenud, muu hulgas Euroopa Liidu toetuste abil. Kokku on Eesti alates liitumisest aastal 2004 saanud mitmesuguseid eurotoetusi üle 20 miljardi euro. Suur osa olulistest investeeringutest ongi Eestis tehtud eurorahaga.
Kui eelnevatel ELi eelarveperioodidel oli toetuste kese infrastruktuuril, siis nüüd on fookuses investeeringud nutikusse ja inimestesse. Konkurentsivõime tagamiseks tuleks suunata senisest rohkem raha rohe- ja digiüleminekusse, näiteks ringmajandusse, säästvasse transporti, bioloogilisse mitmekesisusse.
Konkreetselt on Eestis plaan toetada üle 30 000 kodu energiatõhusamaks muutmist ja tuua kiire internet ligi 15 000 koduni, kuhu see muidu turutingimustel ei jõuaks. Samuti on kavas toetada vähemalt 100 000 inimese täiendus- ja ümberõpet ning uute töökohtade loomist ja tuua tööturule järjest rohkem erivajaduste või hoolduskoormusega inimesi. Ida-Virumaa peab siit ka leidma võiduvõimalused.