Toila kaalub riigi pakkumist: uus koolimaja, aga ilma gümnaasiumita

Toila gümnaasiumiastmes on 53 õpilast ja analüüsi järgi jätkuks sama trend umbes kümme aastat. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Rahvaarutelul Toila gümnaasiumis tutvustas haridus- ja teadusministeerium koolimaja uuendamise "sajandi võimalust", mille kohta peab vald oktoobri keskpaigaks seisukoha kujundama.

Praegu on Toila gümnaasiumiastmes 53 õpilast ja analüüsi järgi jätkuks sama trend umbes kümme aastat.

Haridus- ja teadusministeerium näeb, et olemasolev Toila koolihoone on liiga suur, amortiseerunud ja osalt alakasutatud. Samuti ei pea ministeerium alla saja õpilasega gümnaasiume jätkusuutlikuks ning juba praegu on selle pidamine vallale kulukas.

Gümnaasiumiosa sulgemisel avaneks vallal võimalus taotleda toetust põhikoolile uue hoone ehitamiseks, mille maht oleks olemasolevast 4000 ruutmeetri suurusest koolikompleksist umbes 40 protsendi võrra väiksem. Uue ja väiksema hoone majandamiskulud oleksid üle poole madalamad ning hoone asemel saaks rohkem raha inimestesse investeerida.

Ministeeriumi nõuniku Piret Sapi sõnul oleks see koolitaristu uuendamiseks Toilal "sajandi võimalus". "Vallal ja kogukonnal tasuks seetõttu kaaluda uue põhikooli rajamist gümnaasiumiastmega jätkamise asemel."

Piret Sapp lisas, et põhikoolivõrgu korrastamiseks Euroopa Liidult välja kaubeldud ligemale 50 miljonit eurot suunab ministeerium täies ulatuses Ida-Virumaale. Omavalitsustelt nõutav omaosalus on 15 protsenti. Lisaks Toilale tegi ministeerium toetusettepaneku Kohtla-Järve, Narva ja Narva-Jõesuu linnale ning Alutaguse vallale.

Kui kaua gümnaasiumiosa kestaks?

Arutelul küsiti, kui kaua võib gümnaasiumosa tegutseda, juhul kui vald riigi pakkumise vastu võtab.

"Eelnevate projektide praktika on olnud selline, et kui uus kool on saanud valmis, siis on otsused ellu viidud. Nii et üldjuhul räägime ajaaknast 3-5 aastat," vastas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp.

Uus koolimaja tuleks Toila alevikku?

Toila vald peab andma 15. oktoobriks vastuse, kas alustab ministeeriumiga läbirääkimisi, arutamaks gümnaasiumiastmes õppe lõpetamist ja kuni 135 õppekohaga põhikooli uue õpikeskkonna loomist.

Toila vallavanem Eve East tõdes, et olemasoleva koolimaja rekonstrueerimiseks vallal endal võimalusi ei ole.

Kui riigi pakkumine vastu võtta, tekib järgmisena küsimus, kuhu uus õpikeskkond luua. Ühe võimalusena on olnud arutluse all Föhrenhofi väljak Toila alevikus. Kesksema asukoha tõttu saaks sel juhul uude koolimajja koondada teisigi avalikke teenuseid, näiteks raamatukogu ja vajaduse korral lasteaiarühmad, rääkis Eve East.

"Tuleb kaaluda optimaalset ja rohkem kasutust leidvat multifunktsionaalset hoonet, mis ei ole mõeldud ainult koolimajaks. Föhrenhofi väljakule on võimalik mahutada ka spordisaal ja staadion."

Kuna põhikoolivõrgu korrastamise toetuse eest ei saa sporditaristut rajada, uurib vald liginullenergiahoonete ehitamise toetuse võimalusi, et seda haridusrahaga ühildada. "Hakkame rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga läbirääkimisi pidama. Ehk oleks spordisaali ja staadioni peale võimalik teisest meetmest raha saada," ütles Eve East.

Arvamused jagunevad kahte leeri

Vallavanema sõnul pole uue koolimaja kasuks siiski otsust tehtud. "See oligi arutelu eesmärk, et me ei survesta oma seisukohtadega, vaid igaüks saab avaldada oma meelsust ning seda ka põhjendada. Tahame kohtuda ka õpilasesinduse ja noortekeskuse noortega ning kuulata nende arvamusi. Suve lõpus, septembri algul teeme ilmselt uue arutelude ringi."

Lähiajal on plaanis kokku kutsuda Toila gümnaasiumi hoolekogu, kuna kohtumisel jäi palju küsimusi õhku, ütles hoolekogu esimees Anneki Teelahk. "Mõte on, et hoolekogu liikmed suhtleksid ka lastevanematega ja koondaksid kõik küsimused kokku ning järgmisel laiemal arutelul saaks vallavalitsuselt juba küsimustele vastuseid."

Rahva arvamused, millise suuna peaks Toila vald võtma, jagunesid esmaspäeval toimunud arutelul enam-vähem pooleks. Uue koolimaja kasuks räägib uus õpikeskkond, mis toetab nüüdisaegset õpikäsitlust, ja oluliselt madalamad ülalpidamiskulud. Samuti võimalus rajada mitme otstarbega hariduskeskus.

Gümnaasiumiosa säilitamise pooldajad usuvad, et see hoiab ära noorte lahkumise piirkonnast. Samuti toodi välja, et praegune koolimaja asub ilusas kohas pargi serval ning seal on juba olemas spordisaal ja staadion. Lastevanematele teeb muret ka piisavate alternatiivide puudumine: Jõhvi riigigümnaasiumi ei mahu juba praegu kõik soovijad ja kutsehariduskeskuses eestikeelsed õppekavad peaaegu puuduvad.

"Meile ei sunnita seda raha peale, vaid pakutakse võimalust teha nullenergiaga nüüdisaegne ja väiksemas mahus kool, mis arvestab sündide arvu kahanemist," rõhutas Eve East arutelul.