JUHTKIRI ⟩ Pidagem meeles Eestile vabaduse toonud mehi

"Rahvastel kel on oma riik on ka Võidupüha. Ja seda võitu tuleb vajadusel ka kaitsta nagu näitavad viimase nelja kuu sündmused" ütles Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa oma pidupäeva kõnes. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eelseisvatel pikematel pühadel on põhitähelepanu läinud tavaliselt jaanipäevale, mis on jõulude kõrval üks põhilisi aegu, mil pered kokku saavad. Peaaegu igas suuremas paigas tehakse jaanilõket ja tähistatakse pidutsedes suve kõige suuremat püha.

Jaaniõhtul pidutsemise kõrval tasuks senisest rohkem tähelepanu pöörata aga ka 23. juunil tähistatavale võidupühale. Igas linnas ja vallas ning igas paigas, kus on Vabadussõja mälestusmärgid, toimuvad sel päeval mälestustseremooniad. Peetakse kõnesid ja viiakse pärgi Eesti vabaduse eest võidelnutele. Tõsi, nendel tseremooniatel osalejate hulk on tavapäraselt olnud mitu korda väiksem õhtul jaanitulede äärde kogunejate hulgast.

Kutsume idavirulasi sel aastal agaramalt osalema ka võidupüha tseremooniatel. Võtkem kaasa sinimustvalged lipud ja avaldagem austust nendele, kelle ennastsalgavuse toel sündis Eesti riik. Samuti ärgem unustagem sel päeval heisata riigilippe, tähistamaks Eesti võitu Landesveeri üle 23. juunil 1919. aastal Võnnu lahingus.

Võidupüha on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest", oli kirjas Eesti Vabariigi valitsuse 1934. aasta otsuses, millega 23. juunil võidupüha tähistamise traditsioon alguse sai. Seda on eriti oluline meeles pidada praegu, mil meie kuri idanaaber Venemaa teeb hävitustööd Ukrainas.