Skip to footer
Saada vihje

VIDEO Millest räägivad ministrid valitsuse pressikonverentsil? Ikka ülikonnast, soengust ja kontsakingadest

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning siseminister Igor Taro said Narvas pressikonverentsil jagada oma mõtteid ka moeküsimustes.

Neljapäeval Eesti Vabariigi valitsuse istungi järel Narva eesti gümnaasiumis peetud pressikonverents pöördus lõpus pärast istungil arutatud nii-öelda tõsistel teemadel rääkimist palju elevust tekitanud moeteemaliseks foorumiks.

Selle ajendiks sai see, et gümnaasiumi õpilasesindus soovis pressikonverentsil osalenud peaminister Kristen Michalilt, haridus- ja teadusminister Kristina Kallaselt, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutilt ning siseminister Igor Tarolt teada, ega neile ole raske ja kurnav elustiil, kus neil tuleb kogu aeg meedia ees olla ning pintsakut, ülikonda või kostüümi kanda.

Ülikond kui poliitiku töörõivas

Vastamisel otsa lahti teinud peaminister tunnistas, et tal on tore pintsak vahel õlale visata. "Selles pole mingit kahtlust. Aga igaühel on oma tööriided ja meespoliitikutel on selleks ülikond. Ei ole midagi teha," tõdes ta.

Kristen Michal meenutas ka seda, kuidas suvel, mil ta käib linase pintsakuga, on mõned prouad talle kirjutanud või öelnud, et kas pole mitte aeg uus pintsak osta, sest vana on kortsus. "Sellist tagasisidet olen saanud ja vahel annavad ka sõbrad märku, et oleks aeg juuksurisse minna. See käib poliitiku töö juurde, et pead olema viisakas ja esinduslik," sõnas ta.

Piinavad kontsakingad

Kristina Kallas meenutas seejärel oma nädala alguse kannatusi ning jõudis tõdemuseni, et riiete ja jalatsite valimine on sageli rohkem kinni oma peas kui reeglites. Nimelt oli ta esmaspäeval ja teisipäeval Londonis maailma haridusfoorumil. "Kontsakingadega ma terve päeva seal ringi tatsasin. Ja need päevad olid ülipikad: esmaspäev algas lennuki peale minnes 4.30 ja lõppes pärast südaööd. Kui ma lõpuks hotellituppa jõudsin, mõtlesin, kas see on nüüd mu oma nõudlikkus mu enda suhtes, et ma pean end nendes kontsakingades piinama. Mul olid jalad surmväsinud, seal olid villid peal, jalad olid nagu vettinud," sõnas ta.

Mõned päevad hiljem sattus Kallas Instagramist nägema, kuidas Albaanias toimunud Euroopa juhtide tippkohtumist võõrustanud Albaania president tatsas punasel vaibal tossudega. "Siis ma mõtlesin, et pagan, see on ikka mu enda peas välja mõeldud probleem. Ma oleks võinud seal Londonis ka valgetes tossudes ringi tatsata. Õnneks on maailmas riietusmiskood väga liberaalseks muutunud," ütles haridusminister.

Oskusliku kammimise küsimus

Andres Sutt arvab, et meesterahvale selles ametis ülikond sobib, ja tal ei ole ülikonna kandmise vastu mitte midagi. "Kõik sõltub muidugi alati ka ajast ja ruumist," lisas ta ning meenutas, et oma eelmises ametis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina kuulusid tema töörõivaste hulka ka mitu pusa. "Kui oli minek näiteks start-up-firmade üritusele või oli vaja välismaal investoritele esineda, et neid Eestisse meelitada, siis oli mul seljas "Invest in Estonia" pusa," rääkis ta.

Energeetika- ja keskkonnaminister lisas, et kui peaminister mainis juuksuriteemat, siis ilmselt käivad nad seal temaga erineva sagedusega. "Aga nagu mulle juuksur ütles: "Lõpuks on kõik oskusliku kammimise tulemus!""

Selle peale jõudis sõnajärg sujuvalt siseminister Igor Taroni ning see vallandas saalis naerupahvaku, kuna Taro pea juuksekasvuga silma ei paista. Taro sõnas, et käis juuksuris paar päeva tagasi. "Pean ikkagi ka käima! Aga kammiprobleemi mul tõesti väga palju ei ole."

Taro meenutas, et samamoodi nagu praegu ülikonnas, käis ta ka juba gümnaasiumis. "Minule ei ole selles osas väga palju muutunud. Päeva ma muidugi alustan dressides hommikul vara. Selleks tuleb end natuke sundida. Aga ma tean, et kui sa oled dressid selga saanud, siis see on juba pool võitu ja edasi läheb jooksutrenni minek iseenesest," andis siseminister mõista, et vahel on võimalik teda ka dressides näha, aga selleks tuleb varakult ärgata.

Igor Taro tuletas meelde ka seda, et kui ta kooli läks, siis alguses oli veel koolivorm kohustuslik. "Seejärel kaotati see nõudmine ära. See oli nagu issanda õnnistus. Aga samas olen viimasel ajal tähele pannud, et millegipärast kipuvad lastevanemad suunama oma lapsi nendesse koolidesse, kus on mingid vormikohustused taas olemas," rääkis ta.

Kommentaarid
Tagasi üles