ALEKSEI NAUMKIN ⟩ Kortermajade projekt on mitmeti mõistetav ja segane

ALEKSEI NAUMKIN, Jõhvi vallavolikogu liige, keskfraktsiooni esimees Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

29. aprilli Põhjarannikus kritiseeris Jõhvi vallavanem Maris Toomel mind tema meelest ebakonstruktiivse lähenemise pärast vallavalitsuse soovile ehitada koostöös sihtasutusega Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Jõhvi mitu uut kortermaja. Et vallavalitsus ja IVIA olevat suunatud omavalitsuse arendamisele, Naumkin aga loopivad taas kord põhjuseta kaikaid kodaratesse.

Põhjusega, kolleeg Toomel, põhjusega! Ma pole mitte põrmugi Jõhvi arengu vastu, muu hulgas luues uute töötajate ja investorite siia meelitamiseks sotsiaalseid ja olmetingimusi, ent ma pole valmis tegutsema põhimõttel "eesmärk pühitseb abinõu".

Meeldetuletuseks: jutt käib sellest, et tulevikus plaanib Jõhvi anda IVIA-le pargi ja Pillerkaari lasteaia kõrval Puru tee 13 paikneva 13 200 ruutmeetri suuruse kinnistu, kuhu siis IVIA kas ise või erafirmade abil viis kuni seitse 50-100 korteriga maja ehitab.

Ma pole mitte põrmugi Jõhvi arengu vastu, muu hulgas luues uute töötajate ja investorite siia meelitamiseks sotsiaalseid ja olmetingimusi, ent ma pole valmis tegutsema põhimõttel "eesmärk pühitseb abinõu".

Samme selles suunas on juba astutud: allkirjastatud on valla ja sihtasutuse vaheline kavatsuste protokoll ning ettevalmistamisel detailplaneeringu algatamine, mis muudab selle kinnistu sihtotstarbe lasteaia laiendamise reservmaast elamumaaks. See tähendab, et kui Jõhvi mõne aasta pärast taas lasteaiakohtade puudusega silmitsi seisab, siis tuleb uus lasteaed ehitada kusagile mujale (võib-olla selleks isegi eraomanikelt maad ostes) − ja vaevalt see kesklinn olema saab.

Mulle on öeldud, et lasteaiakohtade puudust ei pruugi tekkida. Ei tea. Kuid ükskord on selline olukord juba olnud: algul jäeti linnas alles vaid kaks lasteaeda, hiljem aga oldi sunnitud kolmas juurde ehitama.

Teisalt on ka lootus, et uued korterid kedagi Jõhvi meelitavad, kohvipaksu pealt ennustamine. Kui korteriprojekti eestvedajad esitaksid konkreetse vajaduste prognoosi (2026. aastal tuleb Jõhvi ettevõte X, kellel on vaja nii ja nii palju kortereid; 2027. aastal tekib asutus Y, kelle vajadus eluaseme järele on nii- ja naasugune), siis oleks nende agarus õigustatud, aga niimoodi... Ehitatud korterid jäävad kas tühjalt seisma või kolivad sinna kaugeltki mitte investorid või ministrid. Seda enam, et kavatsuste protokollis puudub konkreetne tingimus, kellele kortereid müüma hakatakse.

IVIA on kohalike omavalitsuste osalusel tegutsev organisatsioon, mille eesmärk on luua tingimused ettevõtluseks, kuid see ei tähenda sugugi, et tal endal peaks äritegevuses (antud juhul kinnisvara) eeliseid olema. Jõhvis on minu teada veel kaks-kolm firmat, kes on täpselt samuti elumajade ja -rajoonide ehitamisest huvitatud. Jõhvi võimude suhtumist neisse võib aga kirjeldada sõnadega "see kõik pole tõsiselt võetav".

Vabandust, kuid demokraatlikus ja turuühiskonnas määravad selle, kes on tõsiselt võetav ja kes mitte, sellised kriteeriumid nagu konkurss, lepingulised garantiid, praktilised tulemused ja kohus, mitte kabinetiarvamus. Korraldage Puru tee kinnistule avatud hange, mitte ärge andke magusat maatükki omadele lihtsalt niisama, kärpides ülejäänud konkurentidel tiibu! Jõhvi praeguse poliitilise kultuuri jätkudes ei taha siia ükski investor tulla, ehitatagu siia või pilvelõhkuja.

Kahjuks ei meenu mulle, et partnerlus avaliku ja erasektoriga kinnisvara valdkonnas oleks viimase 10-15 aasta jooksul Jõhvi vallale kasu toonud. Ehk siis vald on andnud kellelegi midagi ära, ent lõpptulemusena pole objekti pealt dividende teeninud, mõnikord aga on lausa lisakulusid või nõudeid saanud (laager, perearstikeskus, keskväljak, mänguväljak jne). Oli võimalus ehitada oma jalgpallihall − sellegagi ei saadud hakkama. Ehk ei tasuks sellise karmaga üldse kinnisvaraga tegelda?

Ebaselge on ka projekti rahaline külg. Kavatsuste protokolli kohaselt annab Jõhvi pärast detailplaneeringut maa IVIA-le kas tasuta või sihtkapitalina, määrates seejuures vara väärtuseks "tavalise turuhinna". Edaspidi saab IVIA enne või pärast korterite ehitamist müüa kinnisvara erakätesse, makstes vallale 65 protsenti "tavahinnast" (alghinnast; kas kinnistu saamise või müügi ajal, ei ole selge).

Mida see siis tähendab? Tinglikult öeldes seda, et saades 1000 eurot väärt maatüki, investeerides sellesse 2000 eurot ja müües selle 4000 euro eest maha, maksab arendaja vallale 650 eurot ning teenib 1350 eurot kasumit... Võib-olla peitubki kogu mõte selles, et IVIA, kelle äripargid just kõige paremas seisus ei ole, otsustas lihtsalt Jõhvi pealt teenida ja Jõhvi on talle selles abiks?

Ja kirss tordil: 15. mail saatis vallavolikogu esimees Maris Toomeli kolmepäevasesse töölähetusse... Cannes'i filmifestivalile! Vallaeelarvest eraldati talle lähetusraha 50 eurot päevas, muud töölähetusega seotud kulud aga kattis... arvake ära, kes. IVIA. Dokumendi järgi läks vallavanem Cannes'i festivali messile seoses IVIA plaaniga hakata Jõhvis digi- ja multimeediainkubaatorit arendama. 25. mail kiitis volikogu koalitsiooni häälteenamusega Toomeli ettepanekul IVIAga sõlmitud kavatsuste protokolli majadealuse maa kohta heaks.

Kuidas seda kõike nimetada, on õiguskaitseorganite teema.