Peatükk Katri Raigi raamatust ⟩ Hatelka, hall kardinal ja uus võim

Linnapea Katri Raik Narva linnavolikogu istungil 2022. aasta suvel. Foto: Ilja Smirnov

"Teised räägivad, meie ostame". See on pealkiri 2018. aasta juunikuu Õhtulehest; seal leidus artikkel sellest, kuidas Viru maakohus mõistis süüdi kaks meest, kes eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel Narvas hääli ostsid. Mitte endale, vaid teistele inimestele. Nad said tuhatkond eurot trahvi, aga seda ei pannud Narvas keegi tähele: valimised olid läbi ja kohalike ajakirjanikegi lähedased töötavad linnasüsteemis.

"Meie ostame" on kohandus Keskerakonna toonasest loosungist "Teised räägivad, meie teeme". Aastakümneid oli Narvas üks võim, üks seltskond, kes volikogus istus, ning iga-aastases linna eelarves olid nimelised read: volikoguliikmest lasteaiajuhataja sai majale uue fassaadi ja volikoguliikmest spordiklubijuht sai oma klubi toetuseks 80 000 eurot. Kui nad enam koalitsiooni ei kuulunud, siis raha ka enam ei saanud. Neid summasid nimetatakse hatelkadeks, see tähendab saadiku soovideks. Ning nendes hatelkades ei nähta midagi imelikku tänaseni.

See ei ole kõik, mis koalitsioonisaadikule justkui sünnipäraselt kuulub. Volikoguliige saab tasu, Tallinna järel suuruselt teise summa ehk 80 protsenti alampalgast, komisjoni esimees alampalga. Võib ju tunduda, et alampalk pole teab mis unistuste summa, ent umbes pooled Narva inimesed saavadki alampalka, vähemalt ametlikult − selle eest, et nad päevas kaheksa tundi töötavad. Aga see ei ole veel kõik. Koalitsioonisaadikud kuuluvad linnaasutuste nõukogudesse ning neile makstakse ka selle eest raha. Kompetents ja panustamine pole seejuures olulised näitajad. Tõsi, viimaste valimiste järel on õnnestunud neid summasid vähendada ja mitmest nõukogust raha ei saada, aga sellest vähkkasvajast pole ühe pauguga vabaneda võimalik. Püüdsin, ausõna püüdsin. Nõukogudest võiks pikemaltki rääkida, aga ei taha lugejat kommunaalpoliitikas lõplikult pettuma panna. Need kuulsad nõukogud ei eksisteeri ju kaugeltki vaid Narvas.