:format(webp)/nginx/o/2025/01/31/16625995t1hbb3d.jpg)
Taas on sagenenud petuskeemid, mille käigus kaotavad kümned inimesed märkimisväärseid summasid raha. Petturid kasutavad üha keerukamaid meetodeid, et manipuleerida ohvriteni jõudmiseks ja nende säästude omastamiseks.
Taas on sagenenud petuskeemid, mille käigus kaotavad kümned inimesed märkimisväärseid summasid raha. Petturid kasutavad üha keerukamaid meetodeid, et manipuleerida ohvriteni jõudmiseks ja nende säästude omastamiseks.
Tähelepanelikkus ja teadlikkus on võtmetähtsusega, et vältida petuskeemide ohvriks langemist.
Kui varasemad petuskeemid keskendusid peamiselt ülekannetele, siis 2024. aasta teisel poolel täheldasime uut suundumust − petturid keskenduvad sularaha väljavõtmisele.
Sellised ründed on tihti kaheastmelised. Esmalt helistab pettur, kes esitleb end mõne ametiasutuse või ettevõtte esindajana, näiteks kullerfirma või töötukassa töötajana või teenusepakkujana, ja kogub ohvri pangaandmeid. Seejärel järgneb teine kõne, kus väidetakse, et eelmine helistaja oli petis, ning olukorra lahendamiseks tuleb kinnitada tehingud või edastada pangakaart ja PIN-kood.
Petturid veenavad üha sagedamini ohvreid, et nende pangakaart on ohustatud ja vajab väljavahetamist. Selleks paluvad nad kaardi koos PIN-koodiga kullerile üle anda või pakiautomaadi kaudu saata. Selline teguviis annab petturitele täieliku ligipääsu ohvri kontole ja sealsetele vahenditele.
Siinkohal on oluline rõhutada, et kaarti saab sulgeda ainult pangasüsteemis ja see ei nõua kaardi füüsilist kohalolu. PIN-kood on mõeldud ainult kliendi enda tehingute kinnitamiseks ega tohiks mitte kunagi teistele isikutele kättesaadav olla.
Petturid manipuleerivad ohvritega, kasutades hirmutaktikat ja valet. Sageli räägitakse, et ohver aitab tuvastada korrumpeerunud pangatöötajaid või koguda tõendeid. Tegelikkuses pole pangal ega politseil kunagi vaja kliendi koostööd sellisel viisil − see on alati pettus. Helistamispettuste vältimiseks on kõige olulisem säilitada rahu ja katkestada kahtlane kõne kohe.
Praktika näitab, et lühikese telefonivestluse jooksul suudavad petturid tekitada ohvris valehirmu, et tema säästud on ohus. Sellises olukorras ollakse valmis järgima petturite juhiseid, sealhulgas valetama tehingu asjaolude kohta pangatöötajatele.
Ükski pangatöötaja ega politseinik ei küsi kunagi PIN-koodi ega juhenda klienti oma sääste sularahas üle andma.
Petturite skeemidega kaasneb tihti ka rahamuuladeks värbamine − inimesed, kes aitavad kurjategijatel välja petetud raha edasi liigutada. Sageli meelitatakse noori sotsiaalmeedia kaudu lihtsat raha teenima.
Kuigi alguses võib selline tegevus tunduda süütu, on see seadusevastane ja viib tõsiste juriidiliste tagajärgedeni, sealhulgas kriminaalkaristuseni. Lisaks võivad rahamuulad sattuda finantsteenuste kasutamisel suurtesse raskustesse, näiteks pangakontode blokeerimise tõttu.