Urmas Reinsalu nõuab valitsuselt Auvere õlitehase ehituse pidurdamise lõpetamist

Erik Gamzejev
Copy
Kuni tänavus kevadeni olid Kaja Kallas ja Urmas Reinsalu koos valitsuses. Kallas peaministri ja Reinsalu välisministrina. Kallas juhib ka praegust valitsust, Reinsalu on üks silmapaistvamaid opositsioonipoliitikuid, kelle poolt juhitava Isamaa populaarsus on kiirsti tõusnud.
Kuni tänavus kevadeni olid Kaja Kallas ja Urmas Reinsalu koos valitsuses. Kallas peaministri ja Reinsalu välisministrina. Kallas juhib ka praegust valitsust, Reinsalu on üks silmapaistvamaid opositsioonipoliitikuid, kelle poolt juhitava Isamaa populaarsus on kiirsti tõusnud. Foto: Taavi Sepp

Opostitsioonilise erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu nõuab peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas poliitilistel motiividel Auvere õlitehase ehituse pidurdamise lõptamist.

"Proua peaminister, palun tegutsege koheselt, et Eesti riigile vajalik investeering saaks täieliku valitsuse toetuse ning viivitamata läbiks vajalikud protseduurid ning tehas alustaks tööd," märgib Reinsalu, kes külastas kolmapäeval Auveresse rajatavat tehast. 

Teie valitsuse tegevusetusel kujunenud olukord on ülitõsine ning ohustab reaalselt sadu uusi töökohti Ida-Virumaal ning samal ajal ähvardab sadade olemasolevate töötajate koondamisega," märkis Reinsalu kirjas. 

Reinsalu ütles kolmapäeva õhtul Põhjarannikule, et valitsus peab oma hoiakut õlitehase ehituse osas jääma varasemate lubaduste juurde ning lähtuma kehtivatest seadustest. "Minu roll opositsioonis olles on tekitada selles küsimuses nõudlik ja jäik dialoogiplatvorm valitsusega," sõnas ta.

Urmas Reinsalu veendumuse järgi puudub valitsusel praegu juhtimiskäsitlus selle tehase projekti puhul. "Seda peegeldavad ka need vastakad signaalid, mis valitsuse poolt tulevad. Ühelt poolt üldkoosolekut esindava rahandusministri poolt, mis on olnud ebalevad. Teiselt poolt on tõsiasi, et keskkonnamõjude kompleksuuring ootab kooskõlastust kliimaministeeriumi poolt. Juba juuni lõpus on taotlus esitatatud ja see tuleks kooskõlastada 30 päeva jooksul. Senini ei ole tulnud vastust. Nagu ma aru sain, siis riigikohtu otsuse tegemisel mängis oma rolli see, et see kompleksluba on senini kooskõlastamata," ütles ta.

Isamaa esimees kutsus üles loobuma ilukõnest majandusest, vaid vaatama õlitehase rajamise tähtust nii Ida-Virumaale kui kogu Eesti majandusele. "Kui see projekt nurjatakse või määramata ajaks peatatakse, tähendab see seda, et Eesti Energia peab selle kahjudesse kandma. See tähendab riigile ilma jäämist tuludest, mis on praegu vägagi kriitilise tähtsusega. Eesti Energia võimekus maksta riigile dividendi, langeb. Riik saab kümnetest miljonites eurodes maksutulu vähem," kinnitas ta.

Kõige kriitilisemaks hindas Reinsalu aga mõju tööhõivele Ida-Virumaal. "Tehas annaks 450 otsest töökohta. Kui tehast ei tule, siis tähendab see sadade töökohtade kaotust, kuna põlevkivi ei ole niipalju vaja nagu oli plaanitud," ütles ta.

Urmas Reinsalu kiri peaminister Kaja Kallasele

Lugupeetav peaminister,

Kirjutan Teile seoses valitsuse lubamatu otsustamatusega Enefit Poweri uue õlitehase juhtumis.

Jätsin muud asjad kõrvale ning külastasin kolmapäeval õlitehase ehitusobjekti Auveres ja tutvusin ettevõtte jaoks kujunenud kriitilise situatsiooniga.

Teie valitsuse tegevusetusel kujunenud olukord on ülitõsine ning ohustab reaalselt sadu uusi töökohti Ida-Virumaal ning samal ajal ähvardab sadade olemasolevate töötajate koondamisega.

Ettevõtte nimel on esitatud Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile taotlus keskkonnamõju hindamise kohta, mille seadusest tulenev tähtaeg on 30 päeva.

Otsus seisab juba kuid Kliimaministeeriumi kooskõlastuse puudumise taga ilmselgelt poliitilistel motiividel.

See on lubamatu ning vastuolus õigusriigi põhiprintsiipide ning Eesti investeerimiskeskkonna usaldusväärsusega.

Nimetatud projektil on mitmeplaaniline olemuslik tähtsus Eesti majandushuvisid ning eriti Ida-Viru regiooni arengut silmas pidades.

Kogu projekti investeering riigi äriühingule on suurusjärgus 350 miljonit eurot, millest välja makstud on ca 230 miljonit eurot, kuid kohustus on välja maksta ülejäänud lepingutest tulenevad summad.

Arvesse võttes praeguseid põlevkiviõli maailmaturu hindu oleks tehas suuteline täisvõimsusel töötades eksportima üle 100 miljoni euro väärtuses toodangut, pidades silmas hinnangulist võimsust 268 000 tonni aastas. See tähendab riigile kogu väärindamisahelast laekuvad maksutulu mitukümmend miljonit eurot aastas.

Tehas oleks tööandjaks 450 inimesele (150 töökohta tehases, millele lisanduvad töökohad logistikas ja kaevanduses), mis arvestades Ida-Virumaa üle 12% töötuse taset on suure hõivepoliitilise mõjuga.

Lisaks on ettevõttel ka energiajulgeoleku väärtus, suutes juhitavat elektritootmist tagada võimsusega üle 30 megavati.

Vajalike seadusest tulenevate otsuste edasilükkamine ning selgusetus valitsuse juhtimiskavatsuses mõjub ülitõsise tagasilöögina Eesti investeerimiskeskkonna kindlusele ja stabiilsusele.

Ettevõte on heauskselt investeeringut rakendamas kõikide Eestis kehtivate õiguslike nõuete kohaselt.

Signaal, et sisuliselt telefoniõigusega on võimalik kas määramatuks ajaks edasi lükata või lausa peatada suuremahulisi tööstusinvesteeringuid Eestis, on täiesti aktsepteerimatu.

Koos saamata jäänud tuluga tähendab iga edasilükatud kuu tehase projekti rakendamisel täiendavat 4 miljoni euro suurust kahjumit. Veelgi enam, kui teie valitsuse otsustusvõime puudumise tõttu tuleb see investeering ettevõttel maha kanda, tähendab see kolme põhimõttelist probleemi:

1) Nii suuremahulise investeeringu maha kandmine halvendab oluliselt Eesti Energia suutlikkust teenindada alates 2025. aastast riigi dividendiootusi;

2) Kui tehase projekti regulatiivsete riskide tõttu nurjumise pärast kukub ära vajadus põlevkivi väärindamiseks, peaks Eesti Energia kontsern neljandas kvartalis läbi viima ulatuslikud, sadadesse töötajatesse ulatuvad koondamised.

3) Tehase projekti nurjamine tähendab ka kriipsu peale tõmbamist täiendavatesse väärtusahelas järgnevalt loodavatesse potentsiaalsetesse keemiatööstuse investeeringutesse (viitan muuhulgas põlevkiviõlist plastmassgraanulite tootmisele).

Kutsun teid üles viivitamatult kujundama valitsuse selget poliitilist käsitlust nimetatud projekti rakendamise kohta, et tagada majandusele vajaliku investeeringu jõustamine ja stabiiline investeerimiskeskkond Eestis.

Muuhulgas on täiesti arusaamatu Teie valitsuse rahandusministri käitumine, kes peaks seisma hea riigi tulude laekumise ja riigi äriühingute heaperemeheliku valitsemise eest.

Mees, kellel on Eesti Energia ettevõtte üldkoosoleku pädevus, millest johtuvalt ta ei tohiks ettevõtet kahjustada, kasutab püsivalt mingis kõrvalseisva vaatleja positsioonis retoorikat et “tema isiklikult ettevõtte rajamise otsust õigeks ei pea.”

Olete kindlasti teadlik, et Eesti Energia on esitanud kõnealuse projekti puhul ka oma käsitluse ökoloogiliste riskide maandamise kohta (sh näidanud, et liigutakse CO2 heitmete vähendamise suunas) ning selle puudulikkusele viitamine ei saa olla valitsusele või mingile ametnikule ettekäändeks projekti nurjamisel.

Poliitikute või ametnike telefoniõigus viidetega mitteeksisteerivatele siseriiklikele regulatsioonidele ei tohi olla investeeringute õigusliku juhtimise allikaks.

Võtame kokku.

Jutt käib sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvast riigi äriühingu investeeringust, ulatuslikest riigi eelarvetuludest, energiajulgeolekust ning sadadest uutest töökohtadest või selle asemel hoopis sadadest koondamistest Ida-Virumaal.

Proua peaminister, palun tegutsege koheselt, et Eesti riigile vajalik investeering saaks täieliku valitsuse toetuse ning viivitamata läbiks vajalikud protseduurid ning tehas alustaks tööd.

Nõudlikult otsustusjulgust soovides,

Urmas Reinsalu

Isamaa esimees

Reinsalu lisas, et uus õlitehas suurendab Eesti eksporti 100 miljoni euro võrra ja kuna see toodab ka elektrit, annaks see juurde 30 megavatti juhitavat võimsust. "Lisaks on sel tehasel ka laiem julgeoleku mõju, sest põlevkiviõli on kodumaine energiaallikas," ütles ta.

Opositsioonipoliitiku arvates ei ole väga tõsiseltvõetav tehase ehituse vastaste kliimaargument. "Minu hinnangul on Eesti Energial ikkagi pikaajaline veenev vaade oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks," ütles ta pidades silmas, et tulevikus on selles tehases kavas vähendada õli tootmisel põlevkivi osakaalu ja asendada seda plasti- ja rehvijäätmetega.

"Selle tehase rajamine on olnud pikaajaline plaan kehtiva õiguse alusel, mida on riigi soliidne äriühing planeerinud. Nüüd, kui see on jõudnud viimasesse realiseerimise faasi, siis hakata püstitama mingeid arusaamatuid, ähmaseid ja ideoloogilisi nõudmisi stiilis nagu vanasti kompartei keskkomitee instruktor tõmbab pidurit, on minu meelest täiesti vastutustundetu," ütles Reinsalu, kelle hinnangul hoitakse praegu tehase lõpuni ehitamist ja käivitamist kinni segastel poliitilistel motiividel.

Rahanduminister Mart Võrklaev nimetas varem õlitehase rajamise otsust vastutustundetuks ja süüdistas selles Eesti Energia eelmist juhtkonda ja Jüri Ratase valitsust. Pärast eelmisel reedel toimunud kohtumist Eesti Energia praeguste juhtidega, on ta kinnitanud, et see tehas tuleb siiski lõpuni ehitada ja tööle panna, et mitte kaotada selle rajamiseks kulunud 350 miljonit  eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles