Keemiatööstuse uus raskeõli puhastusseade muudab Kiviõli õhu puhtamaks

Põhjarannik
Copy
Uue seadme ehitamine maksis 10 miljonit eurot.
Uue seadme ehitamine maksis 10 miljonit eurot. Foto: Kiviõli Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus avab reedel oma uue raskeõli puhastusseadme, millesse investeeritud 10 miljonit eurot muudab tööstuse keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks.

Kiviõli Keemiatööstus alustas uue raskeõli puhastusseadme ehitamise eeltöödega kümmekond aastat tagasi, kui hakkas ettevõttele sobivat tehnoloogilist lahendust otsima.

2020. aastal toetas keskkonnainvesteeringute keskus seadme ehitamist 1,2 miljoni euroga. Kui toona prognoositi ehitushinnaks 5 miljonit eurot, siis järgnenud koroonapandeemia ning sõjast tingitud toorme puudus ja hinnatõus kasvatasid investeeringu kahekordseks.

Uus raskeõli puhastusseade on Kiviõli Keemiatööstuses viimaste aastate suurim investeering.

„Ühelt poolt kasvatab seade efektiivsust, vähendab kadusid ning lubab toota senisest enam kõrgema kvaliteediga ning kallimat toodet, aga veelgi olulisem on selle keskkonnaaspekt,” rääkis keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa, et tänu kinnisele süsteemile parandab see oluliselt õhukvaliteeti ning vähendab lõhnahäiringuid.

Kiviõli Keemiatööstus on viimase viie aasta jooksul investeerinud ettevõtte parendamisse kaugelt üle 40 miljoni euro.

Lisaks raskeõli puhastusseadmele võib olulisemate investeeringutena nimetada defenolatsiooniseadme ehitamist, gaasigeneraatorite töötsüklite kinnisemaks ehitamist ning tahkesoojuskandjate mõlema seadme uuenduskuuri, mis muutis need olulilselt töökindlamaks. Ümber ehitati ka soojuselektrijaam, kus uttegaasi toetamiseks kasutatakse nüüd lisaküttena maagaasi, mitte põlevkivi.

Priit Orumaa sõnul on põlevkivitööstuste maksukoormus aastatega kasvanud nii kõrgeks, et investeeringuteks raha leida on tõeline väljakutse. Kiviõli Keemiatööstus maksab riigile maksudena poole oma käibest.

Mullu oma sajandat sünnipäeva tähistanud Kiviõli Keemiatööstus annab tööd 540 inimesele, kellest 99 protsenti elab Ida-Virumaal ning enam kui 50 protsenti Lüganuse vallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles