Saun annab hoogu Eesti turismile

Saun Virumaal Lammasmäel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viimastel aastatel on Eesti saun aina enam laia maailma murdnud: meie omamoodi saunakombeid, mullust sauna-aastat ja saunamaratone on kajastanud suured rahvusvahelised ajakirjandusväljaanded. Omajagu on räägitud jalkaäss David Beckhamist ja teistest staaridest, kes Eestist pärit iglusauna soetanud. Kirsiks koogil on muidugi Anna Hintsi saunadokumentaali "Savvusanna sõsarad" rahvusvaheline edu ja mitmed mainekad auhinnad.

Eesti on üle ilma tuntud oma iduettevõtete-sõbraliku keskkonna ja digiriigiga. Ka see on olnud teekond, kus oleme samm-sammult üles ehitanud üht lugu. Selle loo sünni ja leviku juures on käe külge pannud väga paljud Eesti inimesed. Miks ei võiks Eesti sauna lugu olla veel üks selline Eestiga laias ilmas seostuv pusletükk? Tõsi, saunakultuuriga hiilgavad ka teised rahvad, ennekõike meie põhjanaabrid. Aga ega me diginomaadide ja iduettevõtete meelitamisel ka just üksi ole.

Miks ei võiks Eestist saada saunaretriitide üleilmne Meka, nagu Bali on joogatajate paradiis või Santiago de Compostela hingerahu otsivate palverändurite meelissihtkoht?

JANA KUTŠINSKAJA, Visit Estonia välismeedia juht

Just praegu on hetk, kui Eesti saun on saanud nii-öelda jala ukse vahele. Miks ei võiks Eestist saada saunaretriitide üleilmne Meka, nagu Bali on joogatajate paradiis või Santiago de Compostela hingerahu otsivate palverändurite meelissihtkoht? Et see tõeks saaks, tuleb just praegu hoogu anda, et juba veerema läinud pall kiirema tempo sisse saaks. Meie saunakultuuri loo levik laias ilmas aitab tuua Eestisse põnevast ja tervislikust huvitatud turiste.

Eesti sauna tuntuse tõstmine aitab meie inimestel osa saada ühest globaalses kasvus olevast turismitrendist − heaoluturismist. Tänavu ületab heaoluturismi turu maht ennustuste kohaselt triljoni dollari piiri, olles viimasel viiel aastal iga aasta kasvanud enam kui 15%.

Mis imeloom on heaoluturist? Tegu on inimesega, kes otsib reisides võimalusi, kuidas oma vaimset ja/või füüsilist tervist turgutada: külastab spaasid ja retriite, lubab endale hooldusi ja massaaže, tegutseb aktiivselt looduses matkates, jalgrattaga sõites, veesporti tehes. Sageli otsivad need inimesed eksklusiivseid võimalusi privaatselt end looduses välja lülitada.

Heaoluturistid kulutavad enamasti reisides tavaturistist oluliselt rohkem − värskete uuringute kohaselt kulutab keskmine rahvusvaheline heaoluturist reisi jooksul keskmiselt koguni 40% tavareisijast enam. Nende seas on rohkem keskealisi ja vanemaid inimesi, sagedamini naisi, kel on keskmisest kõrgem sissetulek ning valmidus oma keha ja vaimu turgutamiseks kulutada. Enda tervise kõrval on neile sageli olulised jätkusuutlikkus ja ökoloogiline jalajälg, mis neist maha jääb.

Heaoluturismis on Euroopa riikidest esirinnas Alpi mäestikuga maad: Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Šveits. Miks ei võiks Eesti nende kõrval ruumi teha väikese riigina, kus pole küll suuri mägesid, ent jagub privaatset puutumata loodust, aeglast kulgemist ja erilisi majutusvõimalusi, sageli koos saunaga?