JUHTKIRI ⟩ Maksutõusudega on keeruline majandust kasvama panna

19.07.2024, Tallinn Koalitsioonilepingu tutvustus riigikogus. Vasakult Lauri Läänemets, Margus Tsahkna, Kristen Michal Foto Tairo Lutter, Postimees Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix Baltics

Reede õhtul avalikkuse ette toodud uue valitsuse tegevuskava on eesmärkide poolest loogiline, aga ei anna kahjuks lubatud kindlustunnet, et kogu see rehkendus ära tehakse.

Eelmisel kevadel pärast 2023. aasta valimisi, tehti kiiresti ja konkreetselt ära maksutõusud, lastega perede tulude kärped ja mitmed muud sammud, mis inimestelt raha vähemaks võtsid. Kuid suure suuga nii valimiste eel kui ka koalitsioonileppe tegemise järel puhutud jutud, kuidas majandus kasvama pannakse, ongi jutuks jäänud. Majanduslangus jätkub, hinnad kasvavad, tööpuudus on Ida-Virumaal 2024. aasta juulis 12,9 protsenti ehk märksa suurem kui eelnevatel suvedel.

Nüüd tulevad needsamad kolm erakonda, ainsa erinevusega, et peaminister on Kaja Kallase asemel Kristen Michal, taas välja uute maksutõusudega ja räägivad jälle sellest, kuidas nad majandust kasvatama asuvad. Selles, et maksutõusud ka ellu viiakse, ei ole põhjust kahelda.  Kui aga sama poliitiline seltskond pole majanduse turgutamisega aasta jooksul ning Reformierakond ja sotsid veelgi pikema ajaga õnnestunud, siis mis annab usku, et nüüd on leitud hõbekuul, kuidas seda teha?

Tõstes tööjõumakse ja käibemaksu, on pigem tõenäoline, et ettevõtlusel läheb senisest veelgi raskemaks ning oodata on pigem uusi pankrotte ja tööpuuduse tõusu. Tööjõukulud suurenevad ja konkurentsivõime väheneb. Negatiivsed mõjud juhtuvad üsna kiiresti, majanduse turgutamise plaanid toovad positiivse tulemuse, kui toovad, paremal juhul alles pikemas tulevikus. 

Jutud ettevõtluse toetamisest ja regionaalpoliitikast on seni üldsõnaline ja udune sõnamulin, mida võib heal juhul mõnes kirjandis kasutada, aga mille põhjal on raske näha, kuidas see valitsus majanduse käima tõmbab. Kuid see on kõige tähtsam küsimus, mis aitab lahendada ka enamikku teisi probleeme ja väljakutseid, nagu poliitikutele meeldib rääkida.

Siinkohal võiks opositsioonierakonnad eesotsas suurt populaarsust nautiva Isamaaga, aga mitte ainult  kritiseerida  praeguse võimuliidu plaane, vaid tuua avalikkuse ette oma võimalikult konkreetne ja realistik lahendusplaan ülikeerukale ülesandele, kuidas teha korda riigi rahandus olukorras, kus tuleb suurendada kaitsekulutusi ja pöörata samal ajal majandus tõusuteele.