KRISTEN MICHAL ⟩ Uue valitsuse plaan on kindlus kasvuks

Kristen Michal Foto: Eero Vabamägi

Ilma kindlustundeta ei ole midagi: ei kasva Eesti inimeste heaolu, ei kasva ettevõtjate ja kodanike usk ning investeeringud paremasse tulevikku, ei sünni Eesti lapsi. Uue valitsuse plaan on kindlus kasvuks.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed kodudes, tööl ja puhkusel! Ilma kindlustundeta ei ole midagi: ei kasva Eesti inimeste heaolu, ei kasva ettevõtjate ja kodanike usk ja investeeringud paremasse tulevikku, ei sünni Eesti lapsi. Uue valitsuse plaan on kindlus kasvuks.

Meie kindlustunnet on räsinud mitmed kriisid. Kõige teravamalt julm vallutussõda meie külje all. Julgeolek, Eesti majandus ja meie inimeste toimetulek on saanud pihta. Koos sellega ka riigi rahanduslik käekäik. Selgeks on saanud, et viimasel kümnendil oleme jätnud ise palju otsuseid tegemata. On nagu on, aga keegi peab asjad korda tegema. Kunagi suutsime riigina teha otsuseid, mida oli vaja, vahepeal aga neid, mis olid mugavad. Nüüd peame taas tegema neid, mida vaja. Peame olema ausad ja ütlema otse: otsused, mis tuleb teha ja mille me täna välja kuulutame, on rasked. Neil on tagajärjed, mida tunnevad kõik Eesti inimesed. Me palume igaühe panust ja me hindame seda panust väga kõrgelt. Tänan kõiki Eesti inimesi, peresid ja kogukondi, keda need hädavajalikud sammud puudutavad. Teame hästi, iga avaliku sektori kärbe, iga maksutõus, iga otsus, mis tuleb teha, et saaksime ennast kindlalt tunda – neil on mõju majandusele ja meie inimestele, need pidurdavad majanduslikku aktiivsust. Aga ebakindlusel on veel suurem ja kahjulikum mõju.

Milles see ebakindlus seisneb? Venemaa agressioon vaba Ukraina ja kogu Lääne vastu on raputanud meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet. Meie kauba ostjad on madalseisus, Vene manipulatsioonid energiaturgudel ajasid hinnad lakke, see tõi meile kõrged intressimäärad, investorid on ettevaatlikud, kulud julgeolekule on hüpanud üles. Me oleme pidanud oma kriisikindluse parandamiseks tegema väga suuri kulutusi, mida me muidu ei teeks. Meil ei ole seni olnud häid vastuseid, kuidas nende kuludega toime tuleme. Eesti majandus on kaotanud selle ebakindluse tõttu miljardeid. Lisanduvad suuremad kulud laenuintressidele tulevikus, kui riigi rahaasjad ei ole korras. Ebakindlasse riiki ei sünni lapsed, ebakindlasse riiki ei tule uued ettevõtted, elujärg ei parane. Seega, kui meil on valida, kas pikkade aastate vältel üha kõvemini kokku jooksnud umbsõlmed läbi raiuda või hädavajalikke otsuseid veelgi edasi lükata ja nii ebakindlust pikendada, on valik kristalselt selge. Meil on vaja kindlust. Kindlust üksteise ja ennekõike iseenda usaldamiseks. Kindlust kasvuks.

Alustan julgeolekust. Pole kahtlust, me peame tegema ja teeme kõik, et Eesti oleks reaalset kaitstud. Eesti kaitsjad, meie mehed ja naised, peavad teadma, et nende kasutuses ja käsutuses on parimad relvasüsteemid ja piisav kogus kaasaegset laskemoona, millel vaenlasel ei ole vastust. Loodava valitsuse, kui austatud Riigikogu selle sünniks volituse annab, veendumus on, et kaitset ei ole ka ilma sisejulgeolekuta. Enne sõda oli eelarveplaan kaitsele 2,16% sisemajanduse kogutoodangust aastas. Selline oli 2022. aasta kaitse-eelarve. Täna, vaid kaks aastat hiljem, on see aga 550 miljoni euro võrra suurem ehk üle 3,4%. Väike Eesti on kogu Euroopas üks suurimaid lahingumoona hankijaid, absoluutnumbrites. Mitte inimese kohta, absoluutnumbrites. Kogu ühiskonna kulud on Venemaa alustatud sõjaga kasvanud. Oleme pidanud tugevdama oma energiataristut olemasolevates elektrijaamades, ehitame LNG-kai, suurendame oluliselt siseturvalisuse kulutusi. Me teame, et lähiaastatel peame panustama julgeolekusse, nii välisesse, sisemisse kui ka Ukraina toetamisse, panustama veelgi enam. Meil on seda hädasti vaja.

2023. aastal otsustas valitsus kaitsekulude katteks tõsta 2% käibemaksu. Prognooside kohaselt suurendab see alates 2024. aastast käibemaksu laekumist 240 miljoni euro võrra aastas. See ei kata kaugeltki kaitsekulude senist kasvu, rääkimata uutest vajadustest. Me oleme kandnud seda kulu teiste valdkondade arvelt ja laenuga, kuid lõputult ei ole see võimalik, nagu ei ole ka võimalik neid kulutusi tulevikku lükata. Seetõttu kehtestab uus valitsus tähtaegse julgeolekumaksu. See on viis, kuidas palume igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume Eesti ettevõtjatelt. Paljud neist on ka avalikult öelnud, et kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Ma tänan neid selle eest südamest.

Uus maks koosneb mitmest osast: kahe protsendi käibe maksustamine alates juulist 2025, kahe protsendi üksikisikute tulu maksustamine alates jaanuarist 2026 ja kahe protsendi ettevõtete kasumi maksustamine alates jaanuarist 2026. Järgmisel aastal laekub julgeolekumaksust 116 miljonit eurot, ülejärgmisel juba 813 miljonit. Nelja aasta jooksul kokku 2,6 miljardit eurot.

Maksutulu ei jõua eelarvesse kohe, ent tugevasse välisesse ja sisemisse kaitsesse ja turvalisusse investeerime me mõistagi viivitamata. Selleks teeme ka kaitsevõlakirjad, mille kaudu saavad kõik Eesti inimesed soovi korral panustada veelgi enam ning intressitulu jääb Eestisse majandust elavdama. Julgeolekumaks võimaldab meil katta need juba suurenenud riigikaitse- ja julgeolekukulud, mida käibemaks ei kata, ja investeerida lisaks riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Kokku investeerime riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse võrreldes sõjaeelse ajaga viie aasta jooksul 4 miljardit eurot rohkem. Julgeolekumaks kehtib tähtajaliselt 2028. aasta lõpuni.

Riik samas ei saa nõuda vaid kodanikelt, ise oma osa ära tegemata. Peame endale tunnistama: eelarve kulutused on läinud kontrolli alt välja kaitsekuludetagi. Oleme paljud toetused ja sotsiaalkulud sidunud indeksitega, mida viimastel aastatel kõrge inflatsioon ja tööturu hea seis on kasvatanud. Nii on kulud muudkui kasvanud, kuid makse nende katteks ei ole tõstetud. Tagajärg on ootuspärane. Mitte midagi tehes oleks 2025. aasta puudujääk vähemalt 5,3% SKP-st. See tähendab ligikaudu 2,2 miljardit eurot. Peame selle augu kinni toppima.

Kõigepealt, riigieelarve tuleb muuta taas arusaadavaks ja läbipaistvaks. Ei saa olla nii, et meie kodanikud ei saa eelarvest vastuseid, kuhu ja miks ja mis mahus kulub maksumaksja raha, Riigikogu liikmetest rääkimata. Oleme otsustanud kärpida läbivalt avaliku sektori kulusid 10% kolme aasta jooksul: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. See puudutab nii tööjõukulusid, majandamiskulusid kui kõiki sihtotstarbelisi ja tegevustoetuseid ning kõiki avaliku sektori asutusi, ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid. See tähendab püsikulude kokkuhoidu 2025. aastal 123 miljonit eurot, 2026. aastal 230 miljonit eurot ja 2027. aastal 314 miljonit eurot.

Vähendame keskvalitsuse töökohtade arvu. Oleks küllap lihtne öelda, et kärpeotsuseid on vähe tehtud. Mõned juba ütlevadki. Sellises keerulises olukorras tuleb siiski kõik kohe ausalt lauale panna. Need otsused on ja tulevad karmid. See tähendab vähenenud töökohti, tähendab mitmeid inimeste jaoks olulisi teenuseid, mis saavad puudutatud. Usume kindlalt, et ilma kokkuhoiuta ei ole kohane ka küsida kodanikelt suuremat maksupanust. Me peame ka küsima, mis on alternatiiv tähtajalise julgeolekumaksu kehtestamisele, mis on alternatiiv kavas olevatele kärbetele. Kas see, et me ei soeta Eesti kaitsmiseks vajalikku laskemoona? Või see, et kärbime või külmutame pensionid? Nagu on nõudnud mõned opositsioonierakonnad olukorras, kus pensioni kasvu indeksi vähendamine 50% võrra tähendaks mõne aastaga iga kuuenda pensionäri langemist allapoole vaesuspiiri. Kõik realistlikud alternatiivid kogu ühiskonda kaasavale ajutisele julgeolekumaksule vähendaksid meie inimeste kindlustunnet. Seda me ei toeta ega tee. Väga tähtis on teada, et pensione ei kärbita. Ka mitte indekseid, erakorralisi pensionitõuse, mille tõttu on pensionid viimastel aastatel kiiremini kasvanud. Ka investeeringute mahtu me ei kärbi.

Siiski suurim maksuleevendus, mis tõstab kõigi tööinimeste sissetulekut nii, et keskmise palga saajad saaksid iga kuu üle 100 euro kontole senisest rohkem – see maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõstmise sisu – see kõik tuleb. Me palume ühiskonna mõistmist, et selle aasta võrra edasi lükkame.

Lahkuva valitsuse juba tehtud maksuotsuseid me tagasi ei pööra. Siiski ühe erandiga: magustatud jookide maksu me ei kehtesta. Selle kogumisele ja põhimõtetele saavad erakonnad igaüks soovi korral küsida mandaati 2027. aastal. Lisaks tõstame alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi 5% aastas ja müüme riigivara, nii hooneid kui maid.

Nende muudatustega saame kulud kontrolli alla ning hoiame puudujäägi kokkulepitud piires. Riigirahandus ei ole eesmärk omaette, vaid tingimus, et saaksime majandust kasvatada. Suur defitsiit ehk üle jõu elamine kahjustab Eesti usaldusväärsust ja toob kas või intressimaksetena suuremad kulud nii ettevõtetele kui riigile ning loob ebakindlust – meie majanduse suurimat pidurit.

Majandusele hoo andmiseks saab valitsus palju ära teha. Eesti konkurentsivõime on ja peab olema valitsuse peamine fookus. Me ei suuda konkureerida suurtes riikides makstavate toetustega, muuta päevapealt geopoliitilist olukorda ja parandada seisu meie peamistel eksportturgudel, aga me saame taastada ja võimendada oma peamisi tugevusi: ettevõtluskeskkonna lihtsus, paindlikkus, ettearvatavus ja digitaalsed lahendused. Selleks plaanib valitsus jõulist bürokraatia vähendamise ja planeeringute reformi. Me lühendame oluliselt planeeringute läbiviimise aega, loome koostöös kohalike omavalitsustega uutele tööstusettevõtetele eelisarendusalad, kuhu arendatakse välja vajalik taristu ning kus kõik vajalikud tegevusload on võimalik saada kiirendatud korras.

Reformime keskkonnamõju hindamise süsteemi, lühendades hindamise protsessi kaks korda ja nõudes keskkonnamõju hindamist vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Asjaajamise kiirendamiseks vähendame nõutavate tegevuslubade arvu ning lihtsustame nende väljastamist. Võimalikult väike või positiivne keskkonnamõju on meie majandusruumis selge konkurentsieelis. Muudame riigihangete seadust, et hangete läbiviimisel senisest rohkem arvestada kohaliku ettevõtluse ja keskkonnajalajäljega, soodustada innovatsiooni ning arvestada senisest rohkem võimalike julgeolekuriskidega.

Kehtestame ka reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest tühistada. Vähendame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust. Vaatame üle avaliku sektori ülesanded ja muudame riigi efektiivsemaks ning vähendame dubleerivat bürokraatiat. Parandame riigi strateegilist juhtimist ja Riigikantselei võimekust valitsuse töö toetamisel, sest keerulistel aegadel on Eestil vaja paremat ettenägemise oskust ja võimet reforme läbi viia. Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks eelisarendame andmepõhist otsustamist, tehisintellekti kasutamist ja riigiga asjaajamise automatiseerimist. Arendame edasi e-riigi teenuseid, teeme need mobiilselt kättesaadavaks ja suurendame nende toimekindlust ning küberturvalisust.

Lisaks Eesti juba olemasolevate tugevuste taastamisele keskendub valitsus kahele suurele valdkonnale, kust tuleb lähiaastatel uus majanduskasv. Nendeks on kaitsetööstus ning teiseks uued ja puhtal tootmisel põhinevad tööstused ja tehnoloogiad. Konkurentsivõimeline ja kaasaegne majandus, sealhulgas kaitsetööstus, on Eesti heaolu ja kindlustunde oluline tagatis.

Majanduskasvu ja konkurentsivõime varasemast jõulisemaks toetamiseks teeme mitu olulist reformi ka valitsemiskorralduses. Majandus ja tööstus saavad eritähelepanu neile keskendunud ministri määramisega. Lihtsaim kokkuvõte sellest oleks, et oleks keegi, kes teeb väärtuspakkumise tööstustele, kes hoolitseb, et asjad liiguks kiiremini, ning kes aitab reegleid revideerida, kui need pitsitavad. Majandus- ja tööstusvaldkonnaga liitub ka planeerimine ja loodav MaRu, Maa- ja Ruumiamet. See on oluline sõnum, sest mida kiiremini saavad planeerimises asjad tehtud, seda kiiremini saab mõttest, rahast töökoht ja lisandväärtus.

Kliimaministeeriumisse tuleb kaks ministrit. See tähendab keskkonnaenergeetika ja kliimateemade kõrval ka senisest rohkem tähelepanu taristule ja ühendustele ning kaubavahetusele ja logistikale. Need valdkonnad on Venemaa vallutussõja tõttu kõvasti pihta saanud. Justiits- ja digiteemade kohtumine on ammu igapäevane. Reeglid, eriti andmete, kodanike, riikide, tehismõistuse ja ettevõtete kohtumispunktis, määravad, kes, mida ja kuidas teha saab. Uus majandus vajab vastutajat, kes aitaks neil selles reeglite rägastikus leida parim võimalik lahendus Euroopas.

Loomulikult ei ole siin kõnes ja eelnevalt toodud loetelu täiuslik. Küsimusi, mida lahendada, on valitsuse ees väga palju. Ent peamisteks märksõnadeks on ja jääb kindlustunde tagasiandmine Eesti inimestele ja meie liitlastele ja partneritele. Meie inimesed peavad teadma, et Eesti on kaitstud parimal jõukohasel moel; et meie liitlased on meiega ja siin ja valmis meiega koos Eestit ja Euroopat kaitsma; et vaatamata raskele julgeolekuseisule on meie majanduslik tulevik parem kui seni; et majanduse käimatõmbamiseks on olemas plaan ja see töötab; et meie pakutud tooted ja teenused on maailmale vaja ja need on konkurentsivõimelised; et Eesti tugevused alates maailma parimast haridusest kuni lihtsa ja digitaalse riigini on hoitud ja edasi arendatud; et Eestis on hea elada kõigil ja mitte ainult elada, vaid luua ja kasvatada oma peret; et võimule seatud on valmis ja suudavad teha otsuseid ja viia ellu muutusi, mida on vaja. See on valitsuse ülesanne ja seda me teeme.

Ma tänan koalitsioonipartnereid, Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Erakonda Eesti 200, selle eest, et nad on selleks teekonnaks valmis. Koalitsiooniläbirääkimistel ei püüdnud keegi vastutusest kõrvale hiilida või hädavajalikke otsuseid takistada. Mitte neid, mis on mugavad, vaid neid, mis on valusad, ent mida on väga vaja, et tulevik oleks jõukam, turvalisem ja vabam ehk kokku kindlam.

Üks asi on mul veel südamel. Ma pöördun siit ka kõigi nende poole, kes alustavat valitsust ei toeta, seda nii siin Riigikogu saalis, aga veel rohkem üle Eestimaa kõigis kodudes. Ma kinnitan teile, et ka teie arvamus, teie ettepanekud ja soovid ning teie kindlustunne on valitsuse jaoks väga tähtsad. Alustav valitsus teenib ka teid. Me ei ole nii targad või nii ülbed, et ära põlata kellelgi häid mõtteid sellepärast, et nad on mõnikord vastasleerist. Minu kindel usk, minu ootus partneritele ja üleskutse oponentidele on see, et kaua Eesti poliitikat mürgitanud kemplemine ja oma partei esiplaanile seadmine ei aita kaasa, et saaksime ennast tuleviku osas kindlalt tunda. Pole see aeg! Me suudame end paremini kaitsta ja majanduse püsivale kasvule pöörata. Me suudame olla liidrid kogu vaba maailma julgeoleku ehitamisel ja konkurentsivõime kasvatamisel, aga me peame seda tegema kõik üheskoos.

Lõpetuseks. Ma tänan peaminister Kaja Kallast tema tehtud suure töö eest väga keerulistel aastatel. Tänu temale oli Eesti nähtav ja kuuldav ning Eesti rahva huvid olid suures maailmapoliitikas sedavõrd säravalt esiplaanil. See on kriitilisel ajal olnud hindamatu. Tean hästi ja teate teiegi, et sellist suhtevõrku ja kandepinda rahvusvahelise poliitika tipus mul veel ei ole. Ei ole mitte kellelgi. Kuid võite olla kindlad, et töötan ise ja loomulikult töötab kogu valitsus selle nimel iga päev, et ükski Eesti huvi ei jääks kaitsmata ning Eesti koht vaba maailma südames tugevate liitlastega koos oleks kindel. Kindlustunne, konkurentsivõime, otsustusjulgus – need on kolm kriteeriumit, mille järgi hinnata alustava valitsuse tööd. Tänan ja palun Riigikogu toetust uue ja tegusa valitsuse loomiseks. Aitäh!

Kristen Michali ettekanne riigikogus 22. juulil, enne hääletust, millega riigikogu andis talle volitused valitsuse moodustamiseks