Kuidas maksutõusud kasvatavad majandust?

Kristen Michal. Foto: Madis Veltman

Peaministrikandidaat Kristen Michal vastas esmaspäeval riigikogus enne volituste saamist opositsioonisaadikute küsimustele. Siinkohal väike valik küsimustest ja vastustest, mis puudutavad põhiliselt maksutõuse ja majanduse kasvatamist.

Aleksandr Tšaplõgin (Keskerakond): Üle kahe aasta Reformierakond juhib valitsust ja üle kahe aasta meil on jätkuv majanduslangus. Ja nüüd te pakute tohutut maksude kasvu. Kas te annate endale aru, et maksude tõus pidurdab majanduskasvu veel rohkem?

Peaministrikandidaat Kristen Michal (Reformierakond): Loomulikult, kärped pidurdavad majanduskasvu, samamoodi maksutõusud. Meil on erinevaid alternatiive. Alternatiiv on mitte oma asju korda teha, jätkata ebakindluse rajal, sellel on palju kallim mõju.

Katsetame näiteks seda, mida opositsioonierakonnad on soovitanud, et lähme pensionide kallale, nagu see soovitus on olnud.

Küsisin ka numbreid rahandusministeeriumist, aimates seda küsimust. 300 miljoni euro ehk poole kas või selle vajaliku augu kärpimiseks või nii-öelda lahendamiseks ilma uut moona ostmata oleks meil vaja pensionäridelt ära võtta ligi 80 eurot kuus. Ma arvan, et see ei ole hea plaan. See on alternatiiv tegelikult.

Alternatiiv, et me jõuaksime nende raamide sisse, mis Euroopas on kehtestatud, on meil valida: kas me võtame ära pensionid, kärbime riiki ja me ei tegele kaitse- ja sisejulgeoleku kindlustamisega või me teeme seda kõike, mida ma kirjeldasin. Minu meelest see ei ole tegelikult valik. Sellisel juhul me võime ise Eesti riigi võtmed Kremlisse ära viia.

Andrei Korobeinik (Keskerakond): Sa ütlesid, et opositsioonierakonnad pakkusid välja pensionide indekseerimise ärajätmist. Minu teada on opositsioonis praegu Isamaa, EKRE ja Keskerakond. Ükski nendest erakondadest ei ole seda teinud. Küll aga Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles, et indekseerimine käib tõepoolest riigile üle jõu. Mul on siis täpsustus sinu kõnele. Kas sa pead tõepoolest Eesti 200 opositsioonierakonnaks või sa mõtlesid midagi muud?

Kristen Michal: Mõtlesin midagi muud. Avalikult on sellest kirjutanud parlamenti mitte pääsenud Parempoolsed. Sellest on varem rääkinud mulle Isamaa esindajad, nii et see ei ole midagi ebatavalist. Kas nad täna selle positsiooni juures on, saavad nad ise otsustada.

Tõnis Mölder (Isamaa): Juba 2022. aastal tõite te väga selgelt välja, et selles riigikogu koosseisus tuleb ära otsustada see, kes saavad meil valida kohalike omavalitsuste valimistel ja kes mitte. Ehk siis Vene Föderatsiooni kodanikelt hääleõiguse äravõtmine, aga miks mitte ka halli passi omanikelt hääleõiguse äravõtmine. Ja siin on teie seisukoht olnud see, et seda tuleb teha ja võimalikult kiires korras. Kuidas te näete, kuidas uus koalitsioon selle küsimusega tegelema hakkab?

Kristen Michal: Koalitsioonis on printsiip, kas kõike tehakse koos või ei tehta. Kui midagi ei tehta koos, siis ei ole enam see koalitsioon. Vähemalt seni on see printsiip nii olnud kõikides koalitsioonides. Mis puudutab Vene kodanike ja Valgevene kodanike valimisõiguse äravõtmist kohalike omavalitsuste valimistel, siis mina seda toetan. Kohe, kui meil on koalitsioon kellegi teisega kui sotsiaaldemokraatidega, see meie poolt toe saab.

Jaanus Karilaid (Isamaa): Nimeta kolm meedet, millega kavatsed valitsusjuhina Eesti majandust turgutada, ilma et sa jääksid lootma Soomele ja Rootsile ja Saksamaale, et ehk nende majandus kuidagi aitab meid järjele.

Kristen Michal: Üks puudutab ikkagi seda, mida riik saab teha ettevõtluse töö lihtsustamisel ehk siis erinevate regulatsioonide ärakaotamine, lihtsustamine, planeeringuprotsessi kiirendamine. Tean praktikast oma valdkonnast, kliimavaldkonnast, et on palju ettevõtteid, mis tahaksid siia investeerida, on see siis energeetikas, on see tooraine väärindamisel, mis tihti põrkuvad reeglite ja menetlustega, mis on liiga pikad. See on väga suur mure.

Teine, mis puudutab näiteks kaitsevaldkonda, siis varem Eesti ei ole seda ju nii pikalt kaalunud või ei ole sellisel viisil päris kaalunud, et see raha, mida me kasutame Ukraina aitamiseks ehk ligi 100 miljonit aastas tulevikus, me oleme sellise kohustuse endale võtnud, sellest nelja aasta peale kokku saab 400 miljonit. See 400 miljonit tegelikult on võimalus meie tööstusele toota seda, millega me saame aidata Ukrainal vabadussõda pidada. See on tegelikult võimalus toota asju, mida selleks on vaja, ja lisaks saada referentsi tulevikuks. Neid võimalusi tuleb veel.

Anti Poolamets (EKRE): Kui omal ajal avalikustas Silver Meikar Reformierakonna rahastamisskeeme, siis visati ta teie poolt erakonnast välja, aga täna plaanitakse teid premeerida selle eest uhkelt peaministrikohaga. Sellesama loo eest. Näete, ühed on tõllas ja teised on võllas. Mina ei mäleta, et te rahastamisskandaaliga seoses oleksite avalikkuse ees vabandanud. Ja tahaksin teada, kuidas te täna kirjeldaksite kurikuulsa rahastamisskandaali mõju teie enda mainele avalikkuse ees ja mida teil on täna sellega seoses öelda. Ja kas te oleksite Silver Meikari nõus erakonda tagasi võtma.

Kristen Michal: Iga skandaal karastab, muudab inimest alandlikumaks, annab paremat mõistmist elust. Poliitikas on skandaalid erinevad. Antud juhtum on läbi uuritud ja lõpetatud. Olen öelnud selle kohta suure osa, mis mul öelda on. Ja teie küsimuse selline toon, et peaministri koht on preemia − noh, ma arvan, et te ei ole vist näinud ühtegi peaministrit lähedalt toimetamas. See töö võtab kõik, mis sul anda on.

Arvo Aller (EKRE): Millele tugineb teie hinnangul see, et teil on õigus või on saadud mandaat maksude kehtestamiseks?

Kristen Michal: Mandaat tuleneb tegelikult vajadusest jõuda eelarvega nendesse raamidesse, mis on Euroopas kokku lepitud, tuleneb sellest vajadusest, mida meie naaber korraldab, ehk täpsemalt tapab süütuid naisi, lapsi, mehi Ukrainas. Seal peetakse ka meie eest vabadussõda. Sellest tuleneb see mandaat. Ja kui te arvate, et see mandaat ei ole piisav, siis me jääme ilmselt eriarvamusele.